Monthly Archives: September 2015

Personaalsed õpikeskkonnad

Mis on personaalne õpikeskkond?

Personaalsed õpikeskkonnad on õppija poolt hallatavad ja kontrollitavad süsteemid, mis toetavad õppijat õpieesmärkide püstitamisel, õppesisu ja protsessi organiseerimisel ning suhtlemisel teiste õppijatega ning õpetajatega (Pata, K. Laanpere, M. 2009). Ehk siis minu sõnadega on personaalne õpikeskkond see, mille mina ise loon enda ümber, et oma õpingutes edukas olla. Iseendale eesmärke seades mõtlen ma hoolega läbi, mida ma tahan ja kuidas ma selleni peaksin jõudma. Oma eesmärkide saavutamiseks valin ma enda jaoks kõige sobivamad ja meeldivamad vahendid. See ei ole ainult internetis asuv keskkond, vaid kõik aspektid, mida ma õppimise ajal kasutan, sealhulgas väljaspool ekraani toimuv: loengud, kursusekaaslastega ja väljaspool asuvate inimestega suhtlemine jne. Ühesõnaga kõik keskkonnad nii internetis kui ka päriselus kokku liites moodustab minu personaalse õpikeskkonna. 

Suurt tähtsust omab sotsiaalne tarkvara, mis laseb inimestel arvuti teel kokku saada, omavahel ühenduses olla ja koostööd teha. Selline tarkvara on kohanemisvõimeline ja kiiresti reageeriv muutuvatele vajadustele ja eesmärkidele (Attwell, G. 2007).

Minu õpikeskkond

Praeguse magistriõpingute õpikeskkond on midagi täiesti uut minu jaoks. Varasemalt on olnud kõik väga konkreetne ja etteantud: üks materjal kõigile, kontakttunnid ja ülesanded, millele on kindlad ja ainuõiged vastused. Sellist “hägusust” ja enesejuhtimist ei ole varem olnud. Kogu minu õppimine peegeldub blogis, mida pole ma kunagi varem pidanud. Ääretult harjumatu on, et minu mõtted ja arvamused on avalikult kõigile loetavad. Ma olen vaevu harjunud avalikult esinema, nüüd aga on kõigil ligipääs minu isiklikku ruumi. Samas on see aga jällegi hea. Ma pean läbi mõtlema, mida ja kuidas ma kirjutan. Postituste tegemiseks pean materjali läbitöötama ja korralikult teemale keskenduma. Ja nüüd ei ole õigeid ega valesid vastuseid, vaid arvestatakse minu arvamust ja asjadest aru saamist.

Mil määral on õpikeskkond minu loodud, õppejõudude või kaastudengite poolt hoopis pealesurutud?

Alustuseks on see täielikult õppejõudude poolt pealesurutud (seda väikese muigega üteldes), kuna ma ei ole kunagi tundnud vajadust blogi pidada, mis nüüd oli aga kohustuslik. “Pealesurutud” on ka vastava kirjanduse läbitöötamine. Mõne aine puhul on mul laiem valik, mõne puhul aga polegi, mis artikli või teose ma pean läbi töötama. Samuti ma PEAN kursusekaaslaste blogisid jälgima ja nende postitusi kommenteerima. See oli see PEAN osa. Ülejäänud on aga VÕIN ja TAHAN.

Mina ise määran, milline on minu õpingutekeskne keskkond – minu blogi. Mina määran, mida mu lehel ja kuidas näha on, seon seda erinevate teiste keskkondade ja teiste blogidega, loon otseteid enda jaoks vajalikesse kohtadesse. Sellest aga tähtsam on see, et ma ise otsustean, millal ja kuidas ma oma ülesandeid täidan ning mil määral ma nendest saadud teadmisi endale võtan ja oma elus rakendan. Samuti on mul valida, milliste inimestega ma suhtlen, et oma õpingutes edasi jõuda. Täielik vabadus on mul aga selles, milliseid erinevaid võimalusi, keskkondi ja vahendeid ma lisaks kasutan. Võib-olla viibin palju haridustehnoloogide suhtlusvõrgustikes, kes mu õpingutega (peale eriala nimetuse) pole üldsegi seotud, kuid kellelt võin saada väärtuslikku infot ja abi, kasutan erinevaid rakendusi, et oma tegemistel silma peal hoida jne. Kaastudengite poolt ei tunne kuidagi, et miski oleks pealesurutud. Seda muidugi seetõttu, et mul oli varasemalt juba Facebook’i konto olemas. Otsustasime sinna luua oma kursuse lehe, et kiirelt infot vahetada. Facebook sai peale surutud nendele, kel seal veel kontot ei olnud (kes võib-olla ei plaaninud seda ka kunagi teha), kuid, kes siiski tahtsid kursuseteemadega kursis olla.

Minu personaalne õpikeskkond

pers_keskk.Minu personaalne õpikeskkond koosneb paljudest osadest, mis omavahel on mitmeti seotud. Väga peensusteni ma oma joonisega ei läinud, üldmulje saab sellest küll. Lõppkokkuvõttes on minu õppimisel teatud õpiväljundid, üldjuhul on need minu blogipostitused (lisaks on ka eksamid muidugi, kuid need jätsin hetkel välja). Materjali oma postituste tegemiseks saan ma õppejõudude poolt pakutavast materjalist, mis on olemas erinevates keskkondades – kas blogides või erinevates õpihaldussüsteemides. Tihti kasutan ma info saamiseks teadusartikleid, mille olen saanud õppejõu käest või siis iseseisvalt otsinud. Lisaks saan ma mõtteainet nii kursusekaaslastelt kui ka sõpradelt-tuttavatelt. Suhtlemiseks kasutan nii sotsiaalkeskkondi ja foorumeid kui ka emaili võimalusi. Kõik on omavahel seotud – õppematerjalist tekib suhtlemist ja suhtemisest jällegi uut materjali. Üldjuhul toimub kõik interneti vahendusel. Sõprade ja kursusekaaslastega suhtlemine jäi interneti piiridest ka veidi välja, kuna suhtlemine toimub nii internetis kui ka päris elus.

Selline see minu õpikeskkond saigi. Võid julgelt kommenteerida, lisada ja laita 🙂

 

Kasutatud materjalid:

Advertisements
Categories: Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud | Leave a comment

Globaalse infoühiskonna väljakutsed

Tegemist on soome filosoofi Pekka Himaneni koostatud raportiga Soome parlamendile, mille eesmärk on kirjeldada väljakutseid globaalses infoühiskonnas ja seeläbi heaoluühiskonnas, mis vajavad kohest tähelepanu, et nendega edukalt hakkama saada. Autor toob välja erinevad arengutrendid maailmas, võimalikud arengustsenaariumid ja lahkab võimalusi, kuidas maailmamastaabis konkurentsis püsida.

Alustuseks toob ta välja 10 suurimat trendi maailmas, mis juba hooga käimas on.

Nendeks on:

  1. Suurenev rahvusvaheline maksude konkurents
  2. Uus globaalne tööjõu jaotumine
  3. Rahvastiku vananemine
  4. Suurenevad pinged heaoluühiskonnas
  5. Informatsiooniühiskonna teine faas
  6. Kultuuriliste tööstuste tõus
  7. Bio-tööstuste tõus
  8. Reginaalne konsentreeritus
  9. Globaalse lõhe suurenemine
  10. Hädaolukorra-kultuuri laienemine

Järgnevalt esitab ta kolme võimalikku dünaamilist arengusuunda:

  • Silicon Valley mudel – viitab mõtteviisile „nõrgemad jäetakse maha“. Tehnoloogiliselt ja majanduslikult on see väga tulus, kuid kaasnevad väga ulatsulikud sotsiaalsed kahjud.
  • Singapuri mudel – „võidusõit põhja poole“. Kuna riigid saavad oma makse pidevalt vähendada, et rahvusvahelisi ettevõtteid enda juurde meelitada, kolivad firmad järjest odavamatesse riikidesse.
  • Soome ehk praeguse Euroopa mudel – selle moodustavad informatsiooni- ja heaoluühiskond koos. Selle stsenaariumi järgi kaitsevad inimesed kõiki heaoluühiskonna struktuure, taipamata, et heaoluühiskonna tulevik on võimalik ainult siis, kui seda reformida sama ulatusliku innovaatilisusega nagu on läbinud infomajandus.

Lisades ka neljanda võimaluse – heaoluühiskonna ja infoühiskonna edasine kombineerimine ja innovaatiliselt reformimine.

Edasi keskendub ta Euroopa mudelile ja nimetab väärtused, mis aitaksid seda mudelit reformida. Nendeks on:

  • Hoolimine
  • Enesekindlus
  • Ühtehoidvus
  • Julgustamine
  • Vabadus
  • Loovus
  • Julgus
  • Visionäärlus
  • Tasakaal(ukus)
  • Tähenduslikkus

Soovides globaalses konkuretsis püsida, tuleb lisaks ülal nimetatud väärtuse omastamise arvestada ka järgnevate võtmetähtsusega mõistetega:

  • Loominguline majandus
  • Loominguline heaoluühiskond
  • Inimlikult tähendusrikas areng
  • Globaalne kultuur

Neid mõisteid mõtestab autor lahti ja toob välja nende olulisuse ühiskonna arengus, lisades ka juurde vajalikke tegevusi, mis tuleks ettevõtta, et globaaltrendidele vastata.

 

Raport oli väga huvitav lugemine. Kirjutatud oli lihtsas keeles ja väga hästi lahti seletatud, et ka minusugune väga tavaline inimene sai loetust üpris lihtsasti aru. Sellest lugemisest tuli hästi välja, kuidas erinevad aspektid mõjutavad kogu üldist globaalühiskonda (väärtused nagu vabadus ja loovus, samas maksundus ja tööjõu liikumine, infoühiskonna kiire areng). Kes infoühiskonnaga rohkem tuttavad on kui mina, leidsid kindlasti kohti, millega nad võib olla täiesti nõus ei olnud või oleksid tahtnud autoriga vaielda, siis minu jaoks oli silmaringilaiendav ja hariv lugemine.

Categories: IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid | Leave a comment

Kivike tiigis

                              Merrilli „Kivike-tiigis“

kivikeÕppedisaini mudeli keskseks on lihtne eluline probleem või ülesanne, mille õppija lahendab etteantud juhiste/õpetuste järgi. Selle sammu juures töötatakse välja kogu õppijale antav informatsioon ja detailsed sammud ülesande täitmiseks. Olemas on nii sisendid kui ka väljundid.

Teiseks ringiks ehk järgmiseks sammuks
õppedisainis on sarnased, kuid raskusastmelt järjest keerukamate ülesannete jada . Nende ülesannete

lõpuks on õppija omandanud kogu õpetatavad teadmised ja oskused. Ka siin peavad olema kõik ülesanded täielikult koostatud koos sisendite, väljundite ja vajalike sammudega. Iga ülesanne ei tohi sisaldada kõiki osaoskusi, mis on õppimise eesmärgiks ja kõikide jadaülesannete lahendamiseks vajalikud. Sealjuures peavad lõpuülesannete lahendamiseks vajalikud osaoskused olema omandatud eelnevate ülesannete käigus.

Kolmandaks ringiks on kõigi ülesannete lahendamiseks vajalike oskuste ja teadmiste määratlemine.

Neljanda osana tuleb välja töötada õpistrateegia, mis aitab õppijatel vajalike teadmisi ja oskusi omandada. Oluline on, et õppija saaks iga ülesande juures aru, kuidas ta seda reaalses elus saab kasutada. Seotus reaalse eluga on oluline osa õpimotivatsioonist. Õpistrateegias määratakse ära ka sobiva juhendamise määra erinevate ülesannete juures. Probleemikesksele strateegiale omaselt väheneb järk järgult õppijale pakutava juhendamise määr.

Viiendaks ringiks on õpikeskkonna ja õppematerjali kujundamine ehk disain.

Kuuendaks sammuks ehk ringiks tiigis on valmistoodang.

Merrilli mudel ja minu töö

Mina töötan õpetajana põhikoolis ning muuhulgas annan ka arvutiõpetuse tunde. Kõige esimesena tuligi pähe, et just selles aines oleks hea seda mudelit kasutada. Arvuti õpetus tuli pähe arvatavasti selle pärast, et artiklites oli näitena toodud MS Exceli õpetamine ning ka minul on see aktuaalne. Iseesesest mudelit rakendada oleks üpris kasulik, eelkõige õpilastele. Andes neile lühikesi, alguses kergeid ja kindlasti elulisi ülesandeid, on nad kindlasti palju motiveeritumad, kui kirjeldada nende jaoks utoopiliselt, mida kõike nad saavad oskama ning mille poole läbi tunde kestvate ülesannete liikuda. Mu enda jaoks tundub päris põnev niimoodi oma ainet kokku panna: jaotada erinevateks ülesanneteks ja oskusteks, mis hiljem ühe suure pildi kokku panevad.

Allikad

Merrill, D.M. (2007). A Task-Centered Instructional Strategy (http://mdavidmerrill.com/Papers/Task_Centered_Strategy_published.pdf)

Merrill, D.M. (2002). A Pebble-in-the-Pond Model for Instructional Design (http://www.ispi.org/archives/resources/Vol41_07_41.pdf)

Kasutatud pildid

http://lemill.net/lemill-server/content/webpages/merrilli-oppedisaini-mudel-kivike-tiigis

http://edn5101s-portfolio-henzinger.wikispaces.com/file/view/Merrill_2002_strategy.jpg/265881532/633×374/Merrill_2002_strategy.jpg

Categories: Õppedisaini alused | Leave a comment

2. Uus meedia – ajaveebid

blog-372771_640

Väikestest veebipäevikute pidamisest on välja kasvanud massiivne ja tulus äri. Ei ole teemat, millel ei oleks blogi ning sellist, millega poleks võimalik raha teenida.

2013. aasta andmete järgi oli maailmas üle 150 000 000 blogi ning ning iga poole sekundi tagant lisandus uus kuskil maailmas ((1)). Blogide lugejaid on aga kordades rohkem veel.

Kuidas saab ühest väikesest blogist tuluallikas? Eks ikka külastajate arvust. Mida rohkem sul on jälgijaid, seda populaarsem oled. populaarsed blogijad jäävad aga firmadele silma. Nad pakuvad tasuta asju sulle proovimiseks, et saaksid oma kasutuskogemust ajaveebis jagada, lisad linke, kust kaudu erinevate firmade toodeteni jõuda ja loomulikult reklaamide näitamine. Vaikselt hakkabki raha voolama ja märkamatult on oma blogi täiendamine saanud ainukeseks sissetuleku allikaks. Kui palju on neid päevikupidajaid, kel enam ei jätkunud aega tööl käimiseks, kuna hobist sai võimalus elatumiseks! Iseenesest on see väga positiivne nähtus. Paljud emad- isad on saanud tänu sellele kodust töötada ja sellevõrra rohkem oma lastega aega veeta.

Firmadele on see samuti tulus. Miks maksta mõnele müügimehele, kes hakkab alles kliente otsima, kui on võimalus kasutada kedagi, kel juba on kliendibaas olemas ning maksta talle vastavalt sellele, mis ta sisse toob – kas siis ostudelt mingi protsendi, klikkide arvu pealt vms. Eelmainitud 2013. aasta küsitluse järgi, mille link ülevalpool olemas on, mõjutavad blogid väga suuresti tarbija käitumist: 21% tarbijatest aitab blogi ostmisotsust teha, 19% aitab oma otsust viimistleda, teine 19% saab oma küsimustele vastuseid blogidest, 17% avastavad tooteid tänu blogidele ning ülejäänud 13% saavad sealt oma ostudeks inspiratsiooni (1). Nii et blogidel on väga suur mõju toodete müügile.

Järjest rohkem on hakanud ka firmad ise blogisid pidama. Pidevalt uusi postitusi tehes saab ennast nähtaval ja ka kliente hoida. Firmadel, kes postitavad rohkem kui 20 korda kuus, on 5 korda rohkem veebikülastusi kui neil, kes postitavad vähem kui 4 korda kuus (1). Ka järjest rohkematel Eesti firmadel on oma ajaveebid olemas: Starman, Eesti Energia, Photopoint ja palju teisi. Lisaks annab see ka paremaid tulemusi otsingumootorites (2).

Kui Google’i otsingusse sisestada “most profitable blogs 2015“, siis ette ilmub kümnete kaupa õpetusi, kuidas endale tulutoovat blogi luua. Ka see on omaette ärimudel: inimesed teenivad tulu õpetades oma blogides seda, kuidas teised saaksid blogidega kõige paremini teenida. Leida tuleb vaid oma nišš, mis polegi nii keeruline, sest kümned ja kümned on oma ajaveebi õpetustes juba kirja pannud, mis oleks kõige tulusam. Teiselt lehelt leian siiski selle, mida otsisin – kõige tulusamad blogijad 2014:

  1. Michael Arrington: $500,000 – $800,000/ kuus, techcrunch.com 

  2. Pete Cashmore:$560,000 – $600,000/kuus, mashable.com

  3. Mario Lavanderia: $200,000 – $400,000/kuus, perezhilton.com

                                                                                                                          Ülejäänud nimekirja leiad siit (3)

 

Usun, et blogindus on täiesti uue mõõtme müügindusse toonud. Tundide kaupa numbreid valivad müügiesindajad on minevik. Tarbijale üldiselt ei meeldi need tihtilugu tüütud ja ka pealetükkivad kõned, vaid eelistavad oma kaupade kohta infot leida interneti avarustest ja mis saab parem olla, kui lugeda teiste (reaalsete) inimeste kogemusi ja soovitusi. Eks oma lugu ole sellega, kui väga objektiivsed need soovitused on, kuid selle eest vastutab juba lugeja/tarbija ise.

Kui Sa täna oma blogis postituse teed, siis saab see üheks nende hulgast: http://www.worldometers.info/blogs/

Minu panus sinna on antud 🙂

 

 

Allikad
  1. http://www.wpvirtuoso.com/how-many-blogs-are-on-the-internet/
  2. http://blogi.wsionline.ee/miks-sa-blogid-7-voimalust-kuidas-muuta-blogi-ettevottele-efektiivsemaks
  3. http://www.therichest.com/rich-list/world/worlds-10-top-earning-bloggers/?view=all

 

Categories: IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid | Leave a comment

Virtuaalsed õpikeskkonnad ja õpihaldussüsteemid.

Ülesanne I

Siiamaani olen ma kokku puutunud vaid kahe õpihaldussüsteemiga: õpetajakoolitusel Moodle’ga ning nüüd koolis töötades eKooliga. Virtuaalses keskkonnas õppimine on suurepärane võimalus neile, kes soovivad õppida eraldi, omas tempos ja oma valitud asukohas. Kursuse materjal on internetis kättesaadav (vähemalt kursuse toimumise ajal) ükskõik millisest interneti võimalusega seadmest. Enam ei pea õpikut kaasa võtma, piisab ka nutitelefonist. Kogu kursus on õppija jaoks süstematiseeritud ning annab hea ülevaate kursuse olemusest ja õppijalt oodatud tegevuste suhtes (Väljataga, Pata, & Priidik, 2009).

Mina valisin katsetamiseks Eliademy. Kogu süsteem on äärmiselt kasutajasõbralik.

Kõigepealt vaatasin “õppija” pilgu läbi. Mind üllatas, kui paljude kursuste vahel on võimalik valida, nii tasuta kui ka tasuliste vahel. Ka kursuste teemad on täiesti seinast seina. Esimene mõte oli: kui lihtne on siit leida teemasid, mis mind huvitavad ning oma silmaringi laiendada ilma erilisi jõupingutusi tegemata, kuskile minemata. Just mulle sobival ajal. Kuna mul aga vaba ajaga on kitsas, siis täpsemalt ma pakutavaid kursusi uurima ei hakanud.

Ja siis “õpetaja” pilgu läbi. Kui lihtne on oma kursust luua! Koheselt tekkis mõte seda oma töös põhikooli vanemate klassidega katsetada. Midagi tagurpidi klassiruumi moodi. Materjal oleks selles keskkonnas õpilasele kättesaadav, iga üks saab omas tempos tegutseda, valida ülesannete täitmise järjekorda ning kui tema arvates on ülesanne selge, siis oma töö esitada. See mõte tuli mulle pähe arvutiõpetuse tunde silmas pidada. Õpilased on oma arvutioskuse tasemetel nii erinevad. Kui ma tunnis õpetan näiteks referaadi koostamist, siis mõnel on see hästi selge ning temal oleks selles tunnis igav. Tema saaks samal ajal tegeleda mõne temale huvipakkuva ülesande lahendamisega. Samuti teemad, mille kohta oma ülesandeid (nt referaati koostada) oleks õpilase enda valida. Ta võib seda teha ennast huvitaval teemal või siduda hoopis teises õppeaines antud ülesandega. Kaks kärbest ühe hoobiga!

Eliademy puhul mulle väga meeldis, et ülesannete puhul on võimalik jätta tähtaeg panemata. See võimaldaks õpilasel ise valida, mis järjekorras ülesandeid lahendada ja esitada.

Nii nagu ühele korralikule õpihaldussüsteemile kohane, on ka Eliademyl lisaks materjali paigutuse ja testide/ülesannete koostamisele olemas koht osalejate hindamiseks, foorum suhtlemiseks ning õppejõul võimalus osalejatega individuaalselt suhelda (Väljataga, Pata, & Priidik, 2009).

Puudused, mis praegusel ajal õpihaldussüsteemidele omastatakse on keskkonna piiritletus, tihti puudub ligipääs ka samas keskkonnas olevate teiste ainetega seotud tegevustele. samuti ka ressursside ja materjalide piiratud kättesaadavus pärast kursuse või kooli lõpetamist(Väljataga, Pata, & Priidik, 2009) .

Õpetades teadmispõhiseid aineid on efektiivne kui õppematerjal on tugevasti struktureeritud. Samas, mõtlemise oskuste arenedes, saavad õpihaldussüsteemide tehislikud sisukonstruktsioonid ja pealesurutud koostoimimised piiravaks avastus-,uurimus- ja konstruktivistlikule õppimisele (Siemens, 2004) .

Erinevad õpihaldussüsteemid on head selleks, et õpetajal/õppejõul oma materjali koostada, jagada, jälgida õppijate tegevusi ja sealsamas ka neid hinnata, kuid see ei ole väga õppijakeskne, kuhu tänapäeva haridussüsteem püüab liikuda. Mulle väga meeldib mõte, kus õppija edu mõõdetakse oodatavate õpitulemuste suhtes, kuid sinna jõudmise tee määrab õppija ise oma eesmärke/soove/konteksti arvestades. Juhendaja võimaldab õppijatele ligipääsu õppematerjalile, kuid “laseb nad lahti” ise avastama ja ennast avaldama nende endi valikutes, mitte õpihaldussüsteemi piirangutest, lähtuvalt (Siemens, 2004).

 

Allikad

  • Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E. (2009). Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega. K. Pata, & M. Laanpere (toim), Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat (lk 11–14). Tallinn: TLÜ informaatika instituut.
  • Siemens, G. (2004, 22. november). Learning Management Systems: The wrong place to start learning [ajaveebipostitus]. Loetud aadressil http://www.elearnspace.org/Articles/lms.htm
Categories: Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud | Leave a comment

Õpileping

Teema – Mida ma soovin õppida? Mis valdkond?

Hetkel ei oska midagi kindlat öelda. Otsin võimalusi ja teadmisi oma töö ja oma kooli arendamiseks.

Eesmärgid – Mis on minu õpiprojekti eesmärgid? Miks ma tahan just seda teemat õppida? Mis sunnib mind seda õppima?

Nii nagu teema puhulgi, on ka eesmärkidega. Mu eesmärk on ennast arendada, et ma teeksin oma tööd võimalikult hästi ja efektiivselt, olla uuenduslik ning oma kooli arendada. Tuua oma kooli (ehk siis töökohta) keskkonda selliseid muudatusi, mis hoiaksid meid ühes sammus kiiresti areneva maailmaga.

Lisaks eelnevale on minu laiemaks eesmärgiks efektiivse ajaplaneerimise õppimine. Kes palju teeb, see palju jõuab. Selle aastaga olen ma võtnud endale üpris suure hulga kohustusi juurde, mis kõik on põnevad ja arendavad, seega tuleb korralikult planeerida, et kõik õigeaegselt tehtud saaks.

Strateegiad – Kuidas ma kavatsen oma eesmärgid saavutada? Missugused tegevused ma pean läbi viima ja mis järjekorras?

Võtan ülikoolist vastu kõik, mis mulle pakutakse. Olen aktiivne osaleja tundides, teen oma ülesandeid pühendunult ja nii põhjalikult, kui oskan. Kasutan ära võimalust õppida oma kaaskursuslastelt. Meil on koos nii kirju seltskond, et uusi teadmisi ja inspiratsiooni tuleb kõikjalt. Seega tuleb palju suhelda ning oma silmad-kõrvad lahti hoida!

Vahendid/ressursid – Missuguseid vahendeid ma kasutan eesmärkide saavutamiseks (inimesed, materjalid, tehnoloogia)? Kuidas ma neile ligi pääsen?

Veebis olevad õppematerjalid. Kursusekaaslased, kellega saab suhelda nii ülikoolis, blogides kui ka suhtlusportaalides. Otsin lisamaterjali mind huvitavatel teemadel eelkõige internetist.

Hindamine – Kuidas ma tean, et ma olen oma eesmärgid saavutanud? Kuidas ma hindan oma saavutusi? Mis tõestab seda?

Ma tean, et ma olen oma eesmärgid saavutanud, kui ma tunnen, et ma pole kuskilt nurki lõiganud kursuse lõpuks. Teen ära kõik oma ülesanded, loodetavasti ka õigeaegselt. Loomulikult tõestab ka positiivne hinne kursuse lõpus.

Categories: Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud | 1 Comment

Create a free website or blog at WordPress.com.