Virtuaalsed õpikeskkonnad ja õpihaldussüsteemid.

Ülesanne I

Siiamaani olen ma kokku puutunud vaid kahe õpihaldussüsteemiga: õpetajakoolitusel Moodle’ga ning nüüd koolis töötades eKooliga. Virtuaalses keskkonnas õppimine on suurepärane võimalus neile, kes soovivad õppida eraldi, omas tempos ja oma valitud asukohas. Kursuse materjal on internetis kättesaadav (vähemalt kursuse toimumise ajal) ükskõik millisest interneti võimalusega seadmest. Enam ei pea õpikut kaasa võtma, piisab ka nutitelefonist. Kogu kursus on õppija jaoks süstematiseeritud ning annab hea ülevaate kursuse olemusest ja õppijalt oodatud tegevuste suhtes (Väljataga, Pata, & Priidik, 2009).

Mina valisin katsetamiseks Eliademy. Kogu süsteem on äärmiselt kasutajasõbralik.

Kõigepealt vaatasin “õppija” pilgu läbi. Mind üllatas, kui paljude kursuste vahel on võimalik valida, nii tasuta kui ka tasuliste vahel. Ka kursuste teemad on täiesti seinast seina. Esimene mõte oli: kui lihtne on siit leida teemasid, mis mind huvitavad ning oma silmaringi laiendada ilma erilisi jõupingutusi tegemata, kuskile minemata. Just mulle sobival ajal. Kuna mul aga vaba ajaga on kitsas, siis täpsemalt ma pakutavaid kursusi uurima ei hakanud.

Ja siis “õpetaja” pilgu läbi. Kui lihtne on oma kursust luua! Koheselt tekkis mõte seda oma töös põhikooli vanemate klassidega katsetada. Midagi tagurpidi klassiruumi moodi. Materjal oleks selles keskkonnas õpilasele kättesaadav, iga üks saab omas tempos tegutseda, valida ülesannete täitmise järjekorda ning kui tema arvates on ülesanne selge, siis oma töö esitada. See mõte tuli mulle pähe arvutiõpetuse tunde silmas pidada. Õpilased on oma arvutioskuse tasemetel nii erinevad. Kui ma tunnis õpetan näiteks referaadi koostamist, siis mõnel on see hästi selge ning temal oleks selles tunnis igav. Tema saaks samal ajal tegeleda mõne temale huvipakkuva ülesande lahendamisega. Samuti teemad, mille kohta oma ülesandeid (nt referaati koostada) oleks õpilase enda valida. Ta võib seda teha ennast huvitaval teemal või siduda hoopis teises õppeaines antud ülesandega. Kaks kärbest ühe hoobiga!

Eliademy puhul mulle väga meeldis, et ülesannete puhul on võimalik jätta tähtaeg panemata. See võimaldaks õpilasel ise valida, mis järjekorras ülesandeid lahendada ja esitada.

Nii nagu ühele korralikule õpihaldussüsteemile kohane, on ka Eliademyl lisaks materjali paigutuse ja testide/ülesannete koostamisele olemas koht osalejate hindamiseks, foorum suhtlemiseks ning õppejõul võimalus osalejatega individuaalselt suhelda (Väljataga, Pata, & Priidik, 2009).

Puudused, mis praegusel ajal õpihaldussüsteemidele omastatakse on keskkonna piiritletus, tihti puudub ligipääs ka samas keskkonnas olevate teiste ainetega seotud tegevustele. samuti ka ressursside ja materjalide piiratud kättesaadavus pärast kursuse või kooli lõpetamist(Väljataga, Pata, & Priidik, 2009) .

Õpetades teadmispõhiseid aineid on efektiivne kui õppematerjal on tugevasti struktureeritud. Samas, mõtlemise oskuste arenedes, saavad õpihaldussüsteemide tehislikud sisukonstruktsioonid ja pealesurutud koostoimimised piiravaks avastus-,uurimus- ja konstruktivistlikule õppimisele (Siemens, 2004) .

Erinevad õpihaldussüsteemid on head selleks, et õpetajal/õppejõul oma materjali koostada, jagada, jälgida õppijate tegevusi ja sealsamas ka neid hinnata, kuid see ei ole väga õppijakeskne, kuhu tänapäeva haridussüsteem püüab liikuda. Mulle väga meeldib mõte, kus õppija edu mõõdetakse oodatavate õpitulemuste suhtes, kuid sinna jõudmise tee määrab õppija ise oma eesmärke/soove/konteksti arvestades. Juhendaja võimaldab õppijatele ligipääsu õppematerjalile, kuid “laseb nad lahti” ise avastama ja ennast avaldama nende endi valikutes, mitte õpihaldussüsteemi piirangutest, lähtuvalt (Siemens, 2004).

 

Allikad

  • Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E. (2009). Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega. K. Pata, & M. Laanpere (toim), Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat (lk 11–14). Tallinn: TLÜ informaatika instituut.
  • Siemens, G. (2004, 22. november). Learning Management Systems: The wrong place to start learning [ajaveebipostitus]. Loetud aadressil http://www.elearnspace.org/Articles/lms.htm
Advertisements
Categories: Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud | Leave a comment

Post navigation

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

Create a free website or blog at WordPress.com.

%d bloggers like this: