Arvutid ja paragrahvid I: tants intellektuaalomandi ümber

Lugesin Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatut The Case for Copyright Reform.

Väga huvitav ja heas mõttes lihtne lugemine. Mulle meeldivad tekstid, mis ei ole kirjutatud võimalikult keerulises ehk siis mõne mõttes ääretult professionaalses keeles. Kui ma tahan, et võimalikult palju inimesi mu teosest ja seeläbi mu mõttest aru saaksid, tuleks see kirjutada ka võimalikult lugejasõbralikult.

Nüüd aga raamatust endast. Selles on põhjalikult arutletud hetkel otsa vaatavatest probleemidest seoses autoriõigustega ja järjest piiravamate seadustega. Autorite nägemuse järgi tuleks autoriõiguse seadused reformida.

Kokkuvõtvad ettepanekud/lahendused teosest “vabakäeliselt” tõlkides:

  1. Autori moraalne õigus jääb muutumatuks.

Autoril on ja peabki olema õigus saada oma töö eest tunnustust. Kellegi teise töö enda nime all esitamine peabki olema illegaalne.

  1. Vaba mittekaubanduslik jagamine.

Kakskümmend aastat tagasi autoriõigused vaevalt puudutasid tavainimest. Reeglid teose/toote paljundamise kohta kehtisid kaubanduslikele “tegelastele”, kel olid vahendid näiteks raamatute ja muusikaplaatide tootmiseks. Tavakodanikud, kes  tahtsid kellegi teise luuletust või ümberlindistatud kassetti oma kallitele või sõpradele saata, ei pidanud muretsema autoriõigustega pahuksisse sattumist. Tänapäeval aga seavad autorikaitse seadused suured piirangud sellele, mida inimesed oma igapäevaelus teha tohivad. Tehnoloogiline progress on muutnud tavainimestele lihtsamaks kultuuri nautimise ja jagamise, autoriõiguse seadused liiguvad aga vastupidises suunas.

Teose autorite nägemuses tuleks autoriõiguste kaitse muuta tagasi algupäraseks: see peaks rangelt kehtima, vaid kaubanduslikel eesmärkidel kopeerimisele ja jagamisele. Seda ei tohiks keelata üksikisikutel, kel puuduvad kaubanduslikud eesmärgid.

  1. Autoriõigus kehtib 20 aastat pärast surma.

Praegu kehtivate seaduste järgi kehtib autoriõigus teosele 70 aastat pärast autori surma. Käesoleva raamatu autorite arvates võiks see aeg olla lühem – 20 aastat. Nende arvates oleks see mõistlik nii  sotsiaalsest kui ka investorite vaatevinklist. Ükski investor ei soovi oodata nii kaua, et oma investeeringult tulu tagasi saada.

  1. Oma teose registreerimine pärast 5 aastat.

Praegusel ajal on suureks probleemiks tööd, mida kaitsevad autoriõigused, kuid mille omanikke on raske või lausa võimatu leida. Seetõttu on nende teoste kasutamine ja laiemalt jagamine võimatu, kuna tahtes kasutamiseks luba küsida, ei ole omanik kuidagi leitav. Nende ettepaneks oleks peale 5 aasta möödumist, kui omanik tahab, et autorikaitse edasi kehtiks, tuleks tal oma teos registreerida kuskile avalikku  andmebaasi, kust see oleks ülesleitav.

  1. Tasuta valimid.

Tänapäeva autoriõigused on eriti piiravad muusikutele, filmitegijatele ja teistele artistidele, kes tahavad luua uusi teoseid kasutades „juppe“ teiste teostest. Raamatu autorite nägemuses võiks olla kindlad erandid ja piirangud, et lubada remixide ja paroodiate loomist, sealhulgas õigust ka helide ja audiovisuaalsete tsitaatide kasutamistele, järgides tekstide tsiteerimise õigusi.

  1. Loobumine DRMist (Digital Rights Management).

DRM vahendid ei luba kasutajal teoseid/tooteid muuta, kopeerida ja jagada. Need vahendid on keelavad isegi siis kui kasutajal on legaalne õigus. Viimase ettepanekuna tuleks nendest vahenditest loobuda. Autorid ei näe mõtet sellel, kui riikide parlamendid võtavad vastu mõistlikud ja tasakaalustatud autoriõiguse seadused, kuid rahvusvahelised ettevõtted võivad ise omale seadusi kirjutada ja tehniliste vahenditega need ka teistele peale suruda.

 

Raamatu esimene muudatuse ettepanek lubada mittekaubandusliku jagamist kodanike vahel pani mind kõige rohkem mõtlema. Selle kohta rohkem lugedes toodi välja päris kriitilised punktid: kuidas saadakse teada, kui mina ilma autori loata oma sõbrale mõnda pilti või muusikapala isiklikus e-kirja vestluses saadan? Selleks, et autoriõiguste järgimist internetis kontrollida, tuleks sekkuda inimestevahelistesse privaatsetesse vestlustesse. Kui reaalses ehk mittevirtuaalses maailmas on inimesel õigus oma privaatsusele, privaatsete asjade puutumatusele, siis miks ei peaks see kehtima ka virtuaalses maailmas? Kui ma tavaelus saan ümbrikuga kirja saates otsustada, kas ma kirjutan kirjale oma nime sisse, ümbrikule või üldse mitte, siis miks mul ei tohiks olla samasugust õigust privaatsusele virtuaalmaailmas? Kas tõesti autoriõigused on tähtsamad kui inimeste õigus privaatsusele?

Samuti toodi välja, et inimeste vaheline jagamine ei ole kultuurile kuidagi hävitavalt mõjunud: raamatuid kirjutatakse ja ostetakse edasi, muusika eest makstakse siiski (võib olla ostetakse vähem plaate, kuid suurema osa oma tulust saab muusik üleüldse kontsertidega, millede külastatavus ei ole vähenenud).

Selle kõigega olen ma täiesti nõus.  Inimese privaatsus on kõige olulisem. See, mida ma teisega räägin või jagan, mis on minu kirja sisu, ei tohiks olla kättesaadav kolmandatele isikutele. Kui ma leian internetist mõne vägeva pildi ja saadan selle sõbrale või panen lausa oma arvuti ekraanile taustapildiks, ei ole ma enda arvates midagi kriminaalset teinud.

Oma küsimus tekkis mul aga suurte kassafilmidega seoses. Nende tegemistele kulutatakse tagasihoidlikult öeldes miljoneid, oma raha tagasi ja ka kasumi saavad filmide müügist ja kinopiletitelt. Kui aga nii paljud inimesed piraatlusega tegelevad, siis jääb ju päris kopsakas summa saamata? Või üleüldse: kui mina loon mingi teose kasuteenimise eesmärgil, siis oleksin kindlasti üpris häiritud, kui seda kuskil levitatakse ja minul jääks ärateenitud palk saamata. Samas mind ei segaks, kui keegi paljundaks sõbrale paar huvipakkuvat lehte mu tööst. Kui ma aga oleks fotograaf, kelle sissetulekust moodustab suure osa oma piltide müük, siis ma ei oleks rahul, et üks kodanik pildi ostab ning siis muudkui paljundab nii lähematele kui kaugematele sõpradele (eriti kui mu nimi on pildi tagumisel küljel, kuhu jääks siis mu teenitud tunnustus?) Eks kõik oleneb autori eesmärkidest: kas jõuda võimalikult paljudeni või teenida võimalikult palju.

Olukord: väikese maakoha põhikooli 7.-9. klass korraldavad koolis disko, mille sissepääs on 1 euro, et maksta kõrvalt külast 12. klassi poisile, et ta muusikat laseks ja veidi lisa saaks ka garderoobitädi. Muusikaplaadid on õpilased oma kodudest toonud, kõik ausalt poest ostetud ja puha. Pesuehtne autoriõiguste rikkumine! See, kui ma ostan poest mõne muusika CD, ei anna mulle õigust seda avalikult kasutada. Lisaks on diskol ka pilet – ehtne kaubanduslik eesmärk! Ilma Eesti Autoriühingult saadud litsentsita ei tohiks midagi sellist toimudagi. Kui õige see nüüd on?

“Ühesõnaga” (ilmselgelt rohkem sõnu) inimese privaatsed vestlused peaksid jääma privaatseks, ükskõik, mida need ka ei sisalda ning autoriõigused peaksid olema väga palju vähem piiravamad. Kus aga see piir jooksma peaks, on minule üpris hägune. Raamatust tuli välja ka fakt, et paljud riigid on vastu võtnud erinevad seadused, mille tulemuseks võib olla internetipakkuja kohustus minult internetiühendus ära võtta. Ehk siis (riigiti erinevad, kel kolm hoiatust/süüdistust, kel üks) kui mind süüdistatakse autoriõiguste ARVATAVAS rikkumises, siis olen ma internetist välja visatud. Päris huvitav.

Teistest ettepanekutest ka väheke nüüd. Autoriõigused on pärandatavad. Kui minu vanaisa oleks olnud üle maailma tuntud autor, siis tahaksin ma küll, et ka minu lapsed ja ka lapselapsed saaksid oma osa vanaisa pärandist. Ka kindlasti oleks vanaisal hea teada, et tema pingutuste tõttu saavad kasu veel mitu põlvkonda tema järeltulijaid. Seega usun, et 70 aastat on autoriõiguste säilimiseks täiesti piisav aeg ja seda pole põhjust muuta.

Oma teose registreerimise mõte on väga hea. Kui ma leian teose, mida tahaksin kuidagi kasutada, kuid autorit ei leia oleks see sama, mis maast raha leides: kui leian koos rahakotiga, on selle kindel omanik ja selle saab tagastada, kui aga maas vedeleb üksik rahatäht, siis sellel omanikku teada ei ole ja leidja võib teha sellega, mida tahab. Kui ma ei taha, et teised me toest võiksid vabakt kasutada, ei ole mul raske see registreerida, et huvilistele leitav olla.

Tasuta valimite tekitamine audiomaterjalist oleks ka päris teostatav. Miks mitte lubada kasutada oma teosest juppe, mis oleksid mõistliku pikkusega? Sellega võib tõusta ka originaalteose populaarsus. kellelgi tekib ikka huvi, et millisest loost see jupp pärit on ja ta otsib selle välja, võib olla tutvub ka autori teiste teostega ning lõpuks soetab plaadigi. Minu arvates päris hea mõte andes rohkem ning kiiremini uut ja huvitavat materjali kultuurile juurde.

Viimasena välja toodud DNRist loobumine on haakuv mittekaubanduslikel eesmärkidel jagamise lubamine. Seda saab vaadata kahte pidi: kui mina näen aastaid vaeva ja loon mõne eriti asjaliku programmi, siis ma küll eeldaks, et inimesed maksavad selle eest. mitte, et üks ostab ja kogu suguvõsa saavad kasutada. Teisest küljest: kui ma ostan mõne programmi või mingi tarkvara (kasvõi kõige lihtsam näide MS Office) ja mul on kodus nii lauaarvuti kui ka tööle vean oma sülearvutit, siis ma küll tahaksin, et korra makstes oleks see mul mõlemas arvutis olemas. Seega teose/tootja loojana tahaks ma küüned ikka enda poole hoida, tarbijana aga kõige eest võimalikult vähe maksta, veel parem oleks sõbralt tasuta saada. Kust jookseb see kõigi suhtes ÕIGLANE piir?

Täiesti lõplikult kokku võttes: inimese õigus privaatsusele on kõige tähtsam, seda rikkumata on aga õige autoriõigusi kaitsta, mille ulatuse piirid on aga kaheldavad ja nihutatavad.

Ja soovitan kõigil antud teost lugeda. Väga informatiivne ja huvitav. Seda postitust kirjutades läksin endaga ikka mitmeid kordi veidike konflikti, mis tähendab, et teos pani mind tõsiselt mõtlema ja iseendas arutlema.

Advertisements
Categories: IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid | Leave a comment

Post navigation

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

Create a free website or blog at WordPress.com.