Kolmas teema: 1:1 arvutikasutus

Seekordne ülesanne on kirjeldada, kuidas ma kasutan praegu mobiilseadmeid oma õppetöös ja/või personaalses õppimises.

Minu personaalne õppimine

Oma õppimises kasutan sülearvutit ja nutiseadmetest vaid telefoni. Tahvli peale olen mõelnud, kuid pole lõplikku otsust veel teinud. Telefoniga jälgin eelkõige oma ekirju ja kursuse FB gruppi. Lisaks kaasutan Google Drive’i. Tundub, et ongi kõik. Telefon omab väga väikest osa minu õppetööst. Twitterit mul ei ole, seda ma ei jälgi ja see kehtib ka kõigi teiste sotsiaalkeskkondade kohta.

Usun, et selle ülesande raames kursusekaaslaste blogisid lugedes saan kindlasti paljudest uutest võimalustest teada, mida ise kasutama hakata.

Õpetajana

Koolis õpetades väga palju mobiilseadmeid ma kasutada ei saa, kuna mõnedel õpilastel ei ole oma isiklikke nutiseadmeid ja nendel, kel on, pole jällegi mobiilset internetti. Koolil aga Wifi võrk hetkel puudub. Seega on minu käed üpris seotud. Õpilastega käime tihti arvutklassis, kus siis teeme online kontrolltöid või lahendavad tunniülesandeid. plickers

Mida ma tunnis tihti kasutan, kus õpilastel endal ei ole seadmeid vaja, on Plickers. Vajalik on ainult õpetaja nutiseade. Tahvlil kuvan küsimuse (kas siis projektoriga või Smarttahvliga) koos vastusevariantidega ning igal õpilasel on oma  QR-koodiga vastuseleht. Koodi igal küljel on vastusevariandi täht. Seega, kui ta keerab oma koodi nii, et täht B on üleval, siis variant B on ta vastus antud küsimusele. Õpetaja skanneerib klassi ning nutiseade registreerib iga õpilase vastuse. Koheselt on näha, kes on vastanud, samuti saan näha/näidata iga õpilase vastust või üldistatult, kuidas igale küsimusele vastati. Väga tore äpp on igatahes. Keegi ei tunne end halvasti, et neil oma seadet pole, kuid tund on põnev. Sellega saan ka tunni lõpus kontrollida, kuidas keegi teemast aru sai. Kui näiteks konkreetsele küsimusele tuli palju valesid vastuseid, siis saan teada, et sellega peaks veel tegelema. Isegi tunnikontrolli tehes tundub see õpilastele kui mäng.

Äpp, mida kasutada tahaksin oleks muidugi Kahoot, kuid kuna neil endi seadmeid ei ole, siis jääb see tegevus meil ainult arvutiklassi.

Üheksanda klassi matemaatikas olen kasutanud õpilaste telefone ruutfunktsiooni ja parabooli teema juures. Õpilased on pidanud pildistama parabooli kujulisi objekte looduses/koolimajas ja hiljem arvutiklassis pildid arvutisse laadima ning programmiga GeoGebra oleme leidnud igale objektile vastava ruutfunktsiooni. Ka see on päris põnev olnud ja muutnud teema õpilaste jaoks veidi elulisemaks.

 

Idee

Praeguse aasta suvel käisime kooliga külas Kolga koolis, mis osaleb Samsungi Digipöördes. Nemad on teinud kooli ümbruskonnas digiõpperajad. Kasutades oma nutiseadmeid, on nad kooli ümbruse märgistanud QR-koodidega. Ka meie plaanime see aasta midagi taolist. Plaan on meie kooli pargi puud kõik ära määratleda ning QR-koodiga varustada. Seda kõike hakkavad õpilased erinevate ainete raames tegema. Hiljem saavad kõik huvilised puu pealt koodi skanneerida ning jõuavad meie kodulehel olevale puu liigi kirjeldusele.

Lisaks plaanin kasutada “Elements 4D” loodusõpetuse tunnis, kui alustame keemia osaga. Tegemist on liitreaalsuse äppiga. Varasemalt teevad õpilased valmis keemiliste elementide kuubikud. Läbi nutiseadme vaadates muutuvad kuubiku seinad läbipaistvaks ning sees on näha konkreetne aine. Erinevate elementide kuubikuid kokku lükates tekivad uued ained, näiteks hapniku ja vesiniku kuubikud ühendades tekib mõlemasse kuubikusse vesi. Enda jaokski on see ülipõnev. Suur tänu Maiale, kes meile seda tutvustas. Mina ei olnud sellest appist varem kuulnud. Usun, et õpilastel saab ka väga põnev olema.

 

Advertisements
Categories: Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud | 5 Comments

Post navigation

5 thoughts on “Kolmas teema: 1:1 arvutikasutus

  1. Sain sinu postitusest häid ideid.. Olen korduvalt mõelnud, et tore oleks koolis omada tagasiside pulte – Plickers on igati tore lahendus.
    Meenus, et 9.klassi matemaatikas kasutasin eelmisel aastal ruutvõrrandite lahendite kontrollimiseks yHomework- i appi.
    Sel aastal ootan keemia osa 7.klassi loodusõpetuses just ,,Elements 4D” pärast!

    Like

  2. Kuigi ma ei ole hetkel seotud koolis õpetamisega, siis puhtalt isiklikust huvist tahaks isegi “Elements 4D” appi katsetada. Ma usun, et ka praeguses töökohas (noortekeskuses) oleks noortel põnev sellist asja katsetada ja ehk suudaksin seda mõne tegevusega siduda.
    Tahtsin küsida ka veel Plickersi kohta. Kas pärast iga küsimuse vastamist peab õpetaja skännima iga õpilase vastust eraldi ning kui ja, siis kui kaua selline tegevus iga küsimuse puhul aega võtab?

    Like

  3. Ei võta üldse kaua aega. Iga lapse juurde ei pea minema, vaid nutiseade skanneerib “suurt pilti”. kui lapse kood on skännitud, ilmub selle juurde lapse nimi. Kirjeldada veidi keeruline, seega vaata parem liikuvat pilti 🙂

    Like

  4. Meie oleme just Kolga kooli minemas, sest osaleme ka ise Samsungi digipöördes. Hea, et teame, mis meid ees ootab. QR koodi rada meil ei ole, küll aga oleme QR-koodi mänge teinud füüsikas. Ja maastikumänguks oleme kasutanud põnevat vahendit LoQuiz. Proovi järgi!

    Like

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

Create a free website or blog at WordPress.com.

%d bloggers like this: