Teadmusjuhtimine – I moodul

 

1. Teadmusjuhtimise mõiste ja olemus

Teadmusjuhtimise mõistele on olemas üle saja erineva definitsiooni, mille seast Kimiz Dalkir pidas heaks lausa 72. Ise defineeriks ma seda nii: teadmusjuhtimine on strateegia, millega organisatsioon aitab luua, täiendada, hoida ja efektiivselt kasutada uusi teadmisi. Organisatsioon peab tähtsaks oma tööjatate teadmispagasit, toetab ja loob tingimused uute teadmiste tekkeks, tänu millele töötajad on innovaatilised ja loovad. See muudab organisatsiooni produktiivseks ja konkurentsivõimeliseks.

 

2. Teadmusjuhtimise kontseptsiooni areng ja selle peamised esindajad

Teadmusjuhtimise mõiste võeti kasutusele 1980. aastate teisel poolel Karl Wiigi poolt. Kiiresti hakkas arenema aga 1990. aastatel. Kõige olulisemalt mõjutasid teadmusjuhtimisalaste ideede arengut Ameerika juhtimisteoreetiku Thomas A. Stewart’i artiklite seeria Fortune ajakirjas ja jaapani majandusteadlaste Ikujiro Nonaka ja Hirotaka Takeuchi raamat “The Knowledge Creating Company”. Karl Wiig avaldas 1993. aastal ühe esimestest teadmusjuhtimisalastest raamatutest “Knowledge Management Foundations”.

 

3. Teadmusjuhtimise arenguetapid ja neile iseloomulikud tunnused

I etapp – Organisatsioonid teadvustasid informatsiooni ja teadmiste olulisust edukaks olemise võtmena. Probleemiks oli infovahetus organisatsiooni erinevate üksuste vahel, millele leiti lahendus internetti kasutades. Hakkas arenema infotehnoloogia roll.

II etapp – Tähtsaks hakati pidama inimresurssi ja õppimist organisatsioonis. Peamiseks küsimuseks oli, kuidas muuta firma õppivaks organisatsiooniks. Enam ei olnud nii oluline informatsioon kui selline, vaid töötajateülene teadmus, selle soodustamine ja arendamine. Rõhutati teadmiste jagamiset ja edastamist kogukondade vahel, kuhu koondusid ühiste huvide või valdkondade põhiselt.

III etapp – Infosüsteemide loomise vajadus. Hakati uurima, kuidas kasutaja leiaks info võimalikult lihtsasti ja kiirest ning saaks seda tulemuslikult kasutada. Oluliseks sel perioodil olid sisuhaldus, metaandmed ja taksonoomiad.

Teoreetikute arvates on olemas ka IV etapp, kus varasema organisatsioonisisese informatsiooni ja teadmiste  tähtsustamisele hakatakse oluliseks pidama ka organisatsioonivälist.

 

4. Teadmusjuhtimise lähtealused ja seosed teiste teadusvaldkondadega

Teadmusjuhtimine on seotud väga paljude erinevate valdkondadega. Religioon ja filosoofia (epistemoloogia) võimaldavad mõista teadmiste olemust ja rolli. Psühholoogia võimaldab mõista teadmiste rolli inimkäitumises. Väga tihedalt on seotud ka majandusteaduste ja sotsiaalteadustega, mis võimaldavad mõista teadmiste rolli ühiskonnas. Lisaks eelnevatega seostatakse teadmusjuhtimist ka infojuhtimise ja dokumendihaldusega, juhtimisteooriaga, informatsioonilise infrastruktuuri käsitlustega, õppimise psühholoogiaga, eetikaga, jne.

 

5. Infojuhtimisele ja teadmusjuhtimisele iseloomulikud tunnused

Infojuhtimine:

  • oluline on informatsiooni tõhus haldamine ja juhtimine
  • organisatsiooni infopoliitika ja -strateegia väljatöötamine
  • sise-ja välisinfo kasutamine ja juhtimine organisatsiooni eesmärkideks

Teadmusjuhtimine:

  • oluline on teadmus ja teadmised
  • teadmuskadjateks on inimesed, nende efektiivne tegutsemine on organisatsiooni edu võti
  • teadmusjuhtimise strateegia võimaldab vajalikel teadmistel jõuda õigel ajal teadmisi vajavate inimesteni

 

6. Teadmiste tüpoloogia

Teadmiste püramiid DIKW – 1987. aastal Zeleny

(data – andmed; inforamtion – informatsioon; knowledge – teadmised; wisdom – teadmus/tarkus)

Selle järgi moodustavad mõtestatult organiseeritud faktid andmed, need informatsiooni, siis teadmised ja kõik kokku lõpuks teadmuse.                                                                                                                                                                                               Seda püramiidi on teised autorid hiljem ka modifitseeritud ja muudetud. Lisaks väidavad kriitikud, et sellised mudelid jätavad mulje nagu järgnevad tasandid on eelnevast olulisemad, kuigi tegelikult erinevates olukordades võib iga tasand olla äärmiselt oluline.

 

7. Teadmiste hankimise viisid ja allikad

Teadmujuhtimises eristatakse pealmiselt kolme allikat:

  1. parim kogemus või hea praktika (Best Practices) – õpitakse eelnevalt väga hästi toimunud äriprotsessidest, hoitakse andmeid hästi toiminud praktika tehnoloogia, inimresursside ja muude vahendite kirjeldusega
  2. organisatsiooni või korporatsiooni mälu (Organizational/Corporate Memory) – moodustavad erinevad dokumendid ja muud materjalid, kus on olemas kogutud kogemuste ja ekspertarvamuste kirjeldused, strateegiate ja edulugude kirjeldused
  3. praktikakogukonnad (Communities of Practice) – ühiste huvide või sama valdkonna inimestest koosnev võrgustik, kes teadmisi omavahel jagavad.

 

8. Vaikiv ja väljendatud teadmus.

Neid mõisteid tutvustasid Nonaka ja Takeuchi oma raamatus “The Knowledge Creating Company”, kes omakorda lähtusid Michael Polanyi lähenemisest, et me teame rohkem kui me suudame väljendada.

Varjatud teadmus on kõige lihtsamalt öeldes teadmine, mida inimene ei tea, et ta teab. See on mingisugune informatsioon, mida on raske seletada või midagi, mida inimene oskab teha, kuid seletada ei oska. Samuti käivad siia alla kõik indiviidiga seotud teadmused nagu uskumised, veendumused jne)

Väljendatud teadmus on selline, mida on lihtne sõnaliselt teistele edasi anda. Seda saab kergesti jagada juhendite, reeglite dokumentide jms kaudu.

 

 

 

 

 

 

Allikad:

 

Advertisements
Categories: Teadmusjuhtimine | Leave a comment

Post navigation

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

Create a free website or blog at WordPress.com.

%d bloggers like this: