ITSPEA – Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest

 

Virginia Shea raamatus “Netiquette” on viiendaks netiketi reegliks “Näe võrgus hea välja (Make yourself look good online)”. See, mida ja kuidas sa internetis kirjutad ja jagad, määrab selle, mis mulje sa endast teistele jätad.

Järgnevalt mõned selle reegliga meelde tulnud olukorrad:

Esimene. Facebookis on minu sõpradeks ka paljud õpilased, kes siiski ei ole aru saanud, et see keskkond on avalik ruum. Vähesed kasutavad võimalust oma postitusi privaatsemalt jagada.

Umbes 4. klassi õpilane postitas endast koos sõbraga pildi. Järjest hakkasid koolikaaslased seda kommenteerima ning asi kiskus päris inetuks: sõim, ropendamine jne. Lõpuks mul “viskas kopa ette” (üldjuhul ma ei kommenteeri õpilaste postitusi, mis mu seinale ilmuvad, vaid peamiselt suhtlen nendega privaatselt) ja ma “köhatasin” päris kurjalt selle pildi all. Tuletasin meelde, kuidas Facebook on avalik ruum, kus tuleb käituda vastavalt, mainisin, kes kõik nende kommentaare näinud on ja mis mulje see osalisest jätnud on. Lubasin nendega järgmine päev ka koolis rääkida. Igatahes asi lõppes koheselt ja rohkem pole mu silma alla midagi sellist enam sattunud. Põhjus võib olla aga selles, et õpilased on õppinud oma kontakte grupeerima ja jagamise valikud endale selgeks teinud.

Teine. Järgnevas olukorras ei osalenud minu kooli õpilased, vaid abikaasa kaks sugulast, kes koos 11. klassis täiskasvanute gümnaasiumis õppisid. Kui ma hästi mäletan, olid nad mõlemad vanuse järgi äsja ametlikult täiskasvanuks saanud. Muidu olid mõlemad tüdrukud mulle üpris toreda mulje endast jätnud.

Keskkonnaks on jällegi Facebook. Ühel hetkel postitas üks tüdrukutest foto, mille nad olid teinud õpetaja privaatsest märkmikust, kus olid õpetaja märkmed õpilaste käitumise kohta tunnis. Tüdrukute ja ka teiste kommentaaridest koorus välja, et nad olid õpetaja vihiku salaja vahetunni ajal ta sahtlist võtnud, pildistanud ja siis tagasi pannud. Pildid panid oma Facebooki seinale koos kommentaaridega “on ikka loll õpetaja”, “mis jama ta kirjutab” jne. Läks korralikuks õpetaja mustamiseks (ka õpetaja nime mainiti vahepeal) ja kõige tipuks olid tüdrukud oma “vägiteo” üle väga uhked. Korralikult ikka said õpetajale “keerata”. Lõpuks saabus ka minu taluvuse piir, kus ma jällegi pidin meelde tuletama, mis keskkonnaga on tegu, kes näevad ja mis mulje nad jätsid. Eriti rõhutasin, et niimoodi oma varastamisega uhkustamine väga täiskasvanulikku muljet ei jätnud.

Arvamus nendest “sugulastest” kukkus igatahes kolinal ja ka nüüd, paar aastat hiljem ei vaata ma neid sama pilguga.

Kolmas. Jällegi Facebookis – mõttepaus – sattusin lugema ühe noore naisterahva (u 30, esines oma täisnimega) kommentaare kuskil grupis. Sellist sõnade kasutust polnud ma varem näinud. Väga räige ropendamine kõigi suunal, kohe tõsiselt räige. Ma ei ole ühtegi põhikooli õpilastki kuulnud niimoodi rääkimas, kui olid selle naisterahva postitused. Kui keegi üritas teda korrale kutsuda, sai see veelgi hullema valangu täis ropendamist, vihkamist, lugupidamatust ja kohutavat ebaviisakust. Varsti tuli välja, et see konkreetne naisterahvas on ametilt zumba-treener ning kõigil antud grupi liikmetel tekkis küsimus, miks keegi peaks üldse ta trenni minema, eriti kui kõik tema postitused on nii avalikud. mina sain igatahes väga suure “kultuuri šoki”. Täiesi uskumatu, et üks täiskasvanud inimene võib nii madalal ja ebaviisakas olla. Huvitav, kas sellisel reaalmaailmas üldse sõpru on?

 

Kokkuvõtteks ütlen, et tasub väga hoolikalt läbi mõelda, mida ja kuhu veebis postitada, teistega jagada jne, et mitte jätta endast valet/halba muljet.

 

 

Advertisements
Categories: IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid | Leave a comment

Post navigation

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

Create a free website or blog at WordPress.com.

%d bloggers like this: