Monthly Archives: November 2015

Teadmusjuhtimine – IV moodul

1. Mida mõistad teadmusjuhtimise süsteemide ja tehnoloogiate all?

Teadmusjuhtimise süsteemid on need, mille abil kogu teadmuse saamine, hoidmine, jagamine ja rakendamine toimub. Nende süsteemide abil saab parendatakse seda, kuidas organisatsioon oma teadmust haldab ja rakendab.

Teadmusjuhtimise tehnoloogiateks saab lugeda erinevaid tehnoloogilisi lahendusi, mida organisatsioon kasutab oma teadmusjuhtimise korraldamise toetamiseks. Selleks võivad olla erinevad andmebaasid, simulatsioonid, ekspertsüsteemid, sotsiaalne tarkvara, repositooriumid jpm.

 

 

2. Kuidas on teadmusjuhtimise protsessid, süsteemid, mehhanismid ja tehnoloogiad omavahel seotud?

Teadmusjuhtimise protsessid ja süsteemid on teadmusjuhtimise kaks olulist komponenti ning samas see sõltub teadmusjuhtimise mehhanismidest ja tehnoloogiatest. Igal teadmusjuhtimise protsessi viiakse läbi vastavaid süsteeme kasutades.

Teadmusjuhtimine koosneb erinevatest protsessidest. Protsessi läbiviimiseks on vastavad süsteemid. Süsteemi valikust sõltub, milliseid mehhanisme kasutada ning nendele valitakse vastavad tehnoloogiad, mis neid mehhanisme ja seeläbi kogu protsessi toetaks.

 

 

 

 

Allikad

Virkus, S. (2015). IV MOODUL: Teadmusjuhtimine organisatsioonis. Teadmusjuhtimise infrastruktuur. Teadmusjuhtimise strateegiad, süsteemid, tehnoloogiad ja protsessid.

https://moodle.hitsa.ee/pluginfile.php/1210937/mod_resource/content/1/MOODUL%204.%20Teadmusjuhtimise%20s%C3%BCsteemid%20ja%20tehnoloogiad%2C%20teadmiste%20v%C3%B5rgustikud%20ja%20virtuaalsed%20organisatsioonid.pdf

 

 

Advertisements
Categories: Teadmusjuhtimine | Leave a comment

ITSPEA- Teistmoodi IT

Selle nädala teemana pidin leidma mõned huvitavad IT-tugiteenused puudega inimestele arvutikasutamise hõlbustamiseks.

Eyegaze Edge – lisamonitor, mille kasutaja saab ühendada oma arvutiga (sh hiir ja klaviatuur). Sinna lisamonitorile ilmuvad erinevad kontrollnupud (nt klaviatuuri nupud, hiire nupud, kõnesüntesaator koos sõnadega jne). Tänu infrapunasele kaamerale tuvastab see kuvar inimese pilgu (inimene vaatab siis sellele nupule lisakuvaril, mida kasutada tahab) ja täidab vastava käskluse. See on mõeldud just neile, kes on väga raske liikumispuudega, kuid kes suudavad oma silmi kontrollida.

 

InfoScan TS Elite

 

InfoScan TS Elite – Teinekord on puudega inimesel ka arvutiekraani tagant väljaspool abi vaja. Selleks tuleb appi
skänniv pliiats (väga vaba tõlge :D). Pliiatsiga saab
üle lehe liikudes trükitud teksti skäneeri
da,  salvestada kuni 500 lehekülge materjali, lasta seda ette lugeda ning ka USB kaabli abil arvutisse laadida. Pliiatsil on juba sõnastik sees (American Heritage Dictionary) ning samuti suudab see tuvastada 6-22 punktisuurust teksti nii inglise, prantsuse, saksa kui ka hispaania keeles.

 

 

Viited

http://www.computerworld.com/article/2522955/computer-hardware/14-tech-tools-that-enhance-computing-for-the-disabled.html

 

 

Categories: IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid | Leave a comment

Pilditöötlus

Ülesanne

Mina panin kokku kolm erinevat pilti. Lühikokkuvõte tehtust: koolimaja pildidl muutsin värvid kirkamaks, lõikasin ära taeva osa. Taustaks lisasin uue taeva ning ette vasakule panin väikese lehmakese, kuna ma töötan siiski maakoolis. Seega tekkis kolm erinevat kihti: taust, maja ja väike lehm. Natuke muutsin ka heledust ja kontrasti, et need kolm kihti paremini üksteisega sobiksid.

Kasutatud pildid

Palm_tree_blue_Maui_sky_and_clouds

10066-close-up-of-a-black-and-white-cow-pv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Lõpuks siis valmis töödeldud pilt

kodutöö1_Gätlin

ja veebisõbralikus formaadis.

kodutöö1_Gätlin (500x332)

 

Pdn fail on leitav siit.

 

 

Viited:

  1. Koolimaja pilt on isiklikust albumist.
  2. Taevas  https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/d7/Palm_tree_blue_Maui_sky_and_clouds.jpg
  3. Lehm http://res.freestockphotos.biz/pictures/10/10066-close-up-of-a-black-and-white-cow-pv.jpg

 

Categories: Digitaalse meedia sisutootmine | Leave a comment

ITSPEA -Häkkerid

 

Ülesanne: Kirjelda ajaveebis mõnd IT-projekti, mis sinu arvates kasutab edukalt häkkerlikku mõtteviisi.

LibreOffice Logo Flat.svg

LibreOffice

See on alternatiiv muudele kontoritarkvaradele, avatud lähtekoodiga ning tasuta allalaadimiseks ja jagamiseks. Tsitaaat LibreOffice’i eesti keelselt kodulehelt: “Tegelikult, mida rohkem sa LibreOfficit kopeerid ja levitad, seda õnnelikumad on LibreOffice loojad.”. Seda arendatakse kogukonna põhiselt ning kõik on oodatud sellesse panustama ja seda arendama. Loe lähemalt siit.

Olemas on tekstitöötluse programm (Writer), tabelarvutused (Calc), esitluste loomine (Impress), joonestustööriist (Draw), andmebaasirakendus (Base) ja võrrandiredaktor (Math).

Paljud asutused on juba sellele tasuta tarkvarale üle läinud, kasutamine on sama mugav kui MS Wordki. Kõik need programmid on saadaval ka eestikeelsena koos kõikvõimalike õpetustega.

Saadaval on mitmetele eri platvormidele, sealhulgas Microsoft Windows, Mac OS X ja GNU/Linux (Debian, Ubuntu, Fedora, Mandriva, Suse, …). Samuti on olemas LibreOffice Portable (PortableApps.com platvormil), mida on võimalik kasutada kõigis kaasaskantavates nutiseadmetes ja ka näiteks pilvepõhistes lahendustes.

 

Categories: IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid | Leave a comment

Viies teema: Õpikeskkondade disaini pedagoogilised põhimõtted

Ülesande püstitus asub siin.

Valisin lugemiseks Kai Hakkari artikli “TOWARD A TRIALOGICAL APPROACH TO LEARNINGUntitled“.

Artiklis tutvustati trialoogilist õppimise käsitlust, mille järgi haridus- ja erialainstitutsioone tuleks arendada teadmisi loovateks kogukondadeks. Õpilased, õpetajad ja spetsialistid pole ainult teadmiste tarbijad, vaid ka potentsiaalsed uute teadmiste loojad ja teadmiste kasutamisviiside innovaatilised muutjad. Koostöös suudetaks luua teadmisi, mida saaksid kasutada nii kaaslased kui ka välised kogukonnad. Selleks tuleb aga murda piirid hariduse ja spetsialistide kultuuride vahel, ühendada päriselu keerulisus haridusasutustega.

Tavaliselt on õppmine õpetaja poolt määratud, õigete-valede vastustega, õppija töötab individuaalselt, ajaliselt piiratud mõne õppetunniga. Trialoogilise lähenemise puhul on õppimine laiendatud ruumiliselt (murdes väljas klassiruumist, luues sidemed kohalike ekspertide kogukondadega), ajaliselt (integreerides teadmisi üksikute tundide ja kursuste üleselt ning  ühendades hulka õpilasi püsiva uurimise protsessis) ja episteemiliselt (integreerides õpikuteadmisi tegeliku kohaliku kultuuriga, valdkondadeüleste erialaste ja akadeemiliste teadmistega).Untitled2

Need laienemised tulenevad peamiselt IKT vahendite ja koostööd võimaldavate tehnoloogiatest, mis muudavad koos töötamise ajaliselt ja asukohast olenemata võimalikuks.

 

Artikli autor on aastaid töötanud trialoogilise lähenemise propageerimisele hariduses, luues selleks ka tehnoloogilisi vahendeid ja võimalusi. Kuid selleks, et seda lähenemist kasutada, peab olema ka ühiskonnas toiminud vastavad arengud, et selliseid muutusi õppimise ja õpetamise käsitlusi saaks rakendada.

Kool, kus mina töötan, on väike maakool, väheste töökohtadega ja piiratud võimalustega piirkonnas. Sellise uue lähenemise kasutusele võtt oleks väga keeruline. Õpetajate IKT vahendite kasutamise oskus on alles lapsekingades. Selle muutmiseks läheb vaja palju aega ja resursse. Praegusel hetkel oodatakse koolidelt teatud faktide ja oskuste õpetamist ning õppijate edukust võrreldakse nendest lähtuvalt. ka edasiõppimisvõimalused on otseselt seotud faktidega.

Praegu nähakse vaeva, et üksikuid õppeaineid omavahel lõimida. Lõimida õppimist aga nii suures mastaabis nagu näeb seda ette trialoogiline lähenemine, vajab intensiivset tööd erinevate osapoolte vahel. Kes selle aga ette võtab? Praegusel hetkel (minu kogemuse järgi) ootavad nii vanemad kui ka õpilased, et õpetaja seisab klassi ees ja annab oma teadmised edasi. Vähemalt oma õpilaste puhul olen tähendanud, et andes neile mõne probleemülesande ja võimaluse valida vabalt materjale, kust infot otsida, loodavad nad vastuseid ikkagi minult kuulda. koostöö kogukonnaga aga kindlasti suureneb tulevikus, kus hakatakse väärtustama kohalikke spetsialiste, kelle teadmisi ja oskusi saaks integreerida haridusasutusega.

Kokkuvõttes võin öelda, et trialoogiline lähenemine õppimisele on innovatiivne ja idealistlik, kuid Eesti haridussüsteem ei ole hetkel selleks veel valmis.

 

Categories: Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud | Leave a comment

ITSPEA – Tsensuur, privaatsus ja Internet

Mark Andrejevici mõiste “digiaedik” (digital enclosure)

Digiaedik tähistab tänapäeval väga levinud nähtust, kus Interneti kasutaja kõik tegevused salvestatakse kolmandate isikute poolt.

Salvestatakse interneti otsingute märksõnu, Youtube’is vaadatavaid videosid, külastatud veebilehti, Interneti kasutamise asukohti jne. Inimeste kohta kogutakse erinevat infot, nende vahel luuakse seoseid ja seda infopanka saavad huvitatud kolmandad kasutada oma eesmärkide saavutamisel. Ühelt poolt on selline tegevus rakendatud riikliku julgeoleku kaitseks. jälgitakse tegevusi/otsinguid, mis võiksid riiki kahjustada, nt terroristid vms. Täiesti arusaadav ning sellisel viisil on suudetud ära hoida paljusid võimaliku kurva lõpuga sündmusi. Teiselt poolt on olukord aga selline, et saadud teavet kasutatakse erinevate toodete marketing’iks. Võimalik on olukord, kus inimene otsib internetist infot teda vaevava meditsiinilise mure kohta (nt sügelev nabaalune) ning järgmine kord Facebooki kasutades, jookseb reklaamipaanis “juhuslikult” vajaliku ravimi reklaam. Korra külastan ühte veebipoodi ning edaspidi külastavad selle firma reklaamid mind ekraanivahendusel tihti.

Siia passib hästi ka mu isiklik näide. Olukord: Facebookis jookseb seinalt aeg-ajalt läbi lõik “Sinu sõbrale “kesiganes” meeldib “see “misiganes” leht koos pisikese pildikesega ehk siis reklaam. Ühel päeval kirjutab sõber mulle Facebooki, et nägi sellel samal reklaamribal, et minule meeldib “nimipoleoluline” veebipood ning pildil olid erinevad täiskasvanutele suunatud mänguasjad. Sõber naeris ikka korralikult, mina sain aga väga pahaseks. Esiteks, ma olen külastanud “nimipoleoluline” veebipoe lehte, aga kindlasti ei ole ma nuppu “meeldib” vajutanud. Teiseks on mu Facebooki sõbralistis ka töökaaslased õpilased ja nende vanemad. Mis mulje see minust jätab? Igatahes kirjutasin “nimipoleoluline” veebipoele kurja kirja, millele tuli kiiresti ka vastus, kus nad kõigepealt vabandasid, et selline ebameeldiv olukord minu jaoks on tekkinud. Seejärel selgitasid:

“… . Facebook on oma reeglites väga karm ning täiskasvanutele mõeldud reklaami otseselt teha ei saa. Nimetatud reklaami sai näha AINULT see inimene, kes on nimetatuid tooteid meie kodulehelt vaadanud ja nendel klikkinud. Muul moel täiskasvanutele mõeldud toodete reklaam Facebooki ei jõua. …”

Seepeale sain ma sõbra üle korralikult naerda. Tuli mind nokkima, nüüd sai kogu jama enda kaela. Tema jõulukingi soov on igatahes nüüd teada.

Aga järeldus? Minu külastus antud veebilehel on isiklikult tuvastatud ning seostatud minu Facebooki kontoga. Täpselt sama ka mu sõbra puhul, kuigi ta väitis, et pole sellel veebilehel üldsegi käinud (arusaadav väide arvestades konteksti :-D). Igatahes, ilma kuskile sisse logimata on minu kohta hoomamatu kogu andmeid kogutud, mida kasutatakse minu mõjutamiseks või otseselt mulle suunatud reklaami pakkumiseks. Kõhedust tekitav.

Kõik rakendused, mida oma nutiseadmesse allalaadida, tahavad teatud õigusi minu informatsiooni kasutamiseks ning mul pole ainugi, kuhu need lähevad või kes nendele ligi pääseb.

Siinkohal tooksin veel ühe näite, mis on pärit sellest artiklist. Firma, nimega Appirio, müüb rakendust, mida töötajad saaksid tööandja “palvel” enda Facebooki kontol installida. Antud rakendus otsib sotsiaalvõrgustikes võimalikke kliente, ostjaid ja uusi töölisi. Appirio enda väitel saab töötaja näha erinevat infot tema võrgustikus oleva inimese kohta (mida ta on ostnud, otsingu märksõnad, millistel sündmustel osalenud jne). See rakendus aitab tööandjal oma “virtuaalsete kliendihaldurite” hulka suurendada ning ära kasutada suhteid, mis töötajatel juba olemas on. vastavalt kogutud andmetele pakun rakendus välja sõpru, kes on potentsiaalsed kliendid.

Minu jaoks on selline tegevus väga suureks probleemiks. Sellega rikutakse väga tugevasti inimese õigustatud eeldust privaatsusele. Minu jaoks on õigustatud teatud andmete püük riikliku julgeoleku eesmärgil, seda selle kõige puhtamas tähenduses, kuna mu enda tegevus ei ole sellega kuidagi vastuolus.

 

Categories: IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid | Leave a comment

Create a free website or blog at WordPress.com.