ITSPEA – Tsensuur, privaatsus ja Internet

Mark Andrejevici mõiste “digiaedik” (digital enclosure)

Digiaedik tähistab tänapäeval väga levinud nähtust, kus Interneti kasutaja kõik tegevused salvestatakse kolmandate isikute poolt.

Salvestatakse interneti otsingute märksõnu, Youtube’is vaadatavaid videosid, külastatud veebilehti, Interneti kasutamise asukohti jne. Inimeste kohta kogutakse erinevat infot, nende vahel luuakse seoseid ja seda infopanka saavad huvitatud kolmandad kasutada oma eesmärkide saavutamisel. Ühelt poolt on selline tegevus rakendatud riikliku julgeoleku kaitseks. jälgitakse tegevusi/otsinguid, mis võiksid riiki kahjustada, nt terroristid vms. Täiesti arusaadav ning sellisel viisil on suudetud ära hoida paljusid võimaliku kurva lõpuga sündmusi. Teiselt poolt on olukord aga selline, et saadud teavet kasutatakse erinevate toodete marketing’iks. Võimalik on olukord, kus inimene otsib internetist infot teda vaevava meditsiinilise mure kohta (nt sügelev nabaalune) ning järgmine kord Facebooki kasutades, jookseb reklaamipaanis “juhuslikult” vajaliku ravimi reklaam. Korra külastan ühte veebipoodi ning edaspidi külastavad selle firma reklaamid mind ekraanivahendusel tihti.

Siia passib hästi ka mu isiklik näide. Olukord: Facebookis jookseb seinalt aeg-ajalt läbi lõik “Sinu sõbrale “kesiganes” meeldib “see “misiganes” leht koos pisikese pildikesega ehk siis reklaam. Ühel päeval kirjutab sõber mulle Facebooki, et nägi sellel samal reklaamribal, et minule meeldib “nimipoleoluline” veebipood ning pildil olid erinevad täiskasvanutele suunatud mänguasjad. Sõber naeris ikka korralikult, mina sain aga väga pahaseks. Esiteks, ma olen külastanud “nimipoleoluline” veebipoe lehte, aga kindlasti ei ole ma nuppu “meeldib” vajutanud. Teiseks on mu Facebooki sõbralistis ka töökaaslased õpilased ja nende vanemad. Mis mulje see minust jätab? Igatahes kirjutasin “nimipoleoluline” veebipoele kurja kirja, millele tuli kiiresti ka vastus, kus nad kõigepealt vabandasid, et selline ebameeldiv olukord minu jaoks on tekkinud. Seejärel selgitasid:

“… . Facebook on oma reeglites väga karm ning täiskasvanutele mõeldud reklaami otseselt teha ei saa. Nimetatud reklaami sai näha AINULT see inimene, kes on nimetatuid tooteid meie kodulehelt vaadanud ja nendel klikkinud. Muul moel täiskasvanutele mõeldud toodete reklaam Facebooki ei jõua. …”

Seepeale sain ma sõbra üle korralikult naerda. Tuli mind nokkima, nüüd sai kogu jama enda kaela. Tema jõulukingi soov on igatahes nüüd teada.

Aga järeldus? Minu külastus antud veebilehel on isiklikult tuvastatud ning seostatud minu Facebooki kontoga. Täpselt sama ka mu sõbra puhul, kuigi ta väitis, et pole sellel veebilehel üldsegi käinud (arusaadav väide arvestades konteksti :-D). Igatahes, ilma kuskile sisse logimata on minu kohta hoomamatu kogu andmeid kogutud, mida kasutatakse minu mõjutamiseks või otseselt mulle suunatud reklaami pakkumiseks. Kõhedust tekitav.

Kõik rakendused, mida oma nutiseadmesse allalaadida, tahavad teatud õigusi minu informatsiooni kasutamiseks ning mul pole ainugi, kuhu need lähevad või kes nendele ligi pääseb.

Siinkohal tooksin veel ühe näite, mis on pärit sellest artiklist. Firma, nimega Appirio, müüb rakendust, mida töötajad saaksid tööandja “palvel” enda Facebooki kontol installida. Antud rakendus otsib sotsiaalvõrgustikes võimalikke kliente, ostjaid ja uusi töölisi. Appirio enda väitel saab töötaja näha erinevat infot tema võrgustikus oleva inimese kohta (mida ta on ostnud, otsingu märksõnad, millistel sündmustel osalenud jne). See rakendus aitab tööandjal oma “virtuaalsete kliendihaldurite” hulka suurendada ning ära kasutada suhteid, mis töötajatel juba olemas on. vastavalt kogutud andmetele pakun rakendus välja sõpru, kes on potentsiaalsed kliendid.

Minu jaoks on selline tegevus väga suureks probleemiks. Sellega rikutakse väga tugevasti inimese õigustatud eeldust privaatsusele. Minu jaoks on õigustatud teatud andmete püük riikliku julgeoleku eesmärgil, seda selle kõige puhtamas tähenduses, kuna mu enda tegevus ei ole sellega kuidagi vastuolus.

 

Advertisements
Categories: IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid | Leave a comment

Post navigation

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

Create a free website or blog at WordPress.com.

%d bloggers like this: