Kognitiivse õppimise keskkondade näited

Teine ülesanne

Valisin analüüsimiseks eopik.ee keskkonnas Eesti ajalugu gümnaasiumile õpikust peatüki 5.6.1 Rahvaharidus.

Õpib indiviid ehk õpilane iseseisvalt, õpiprotsessi vahendab e-õpik õpetaja suunamisel.

Põhilise osa moodustab tekst, lisatud on kaks pilti, kaart, üks audio- ja üks videofail. Teksti sees on mitmeid hüperlinke, mis annavad sõnale või sõnaühendile lisaselgitust või Vikipeedia artikli, mida nimetatakse ka mõistepõhiseks navigeerimiseks (Pata 2016).

Liigne infoküllus pärsiks Sweller‘i kognitiivse koormuse teooria järgi õppimist, kuna töömälu infotöötlemisvõime on piiritletud. Õppetükki sellest lähtuvalt vaadates peab ütlema, et infot ei ole väga palju.

Õppetüki tekst ei ole väga pikk, esitatud on lühikeste lõikudena. Teksti kõrval asuvad kaks pilti, üks pealkirjaga “Krihvel ja tahvel”, teine esimesest eestikeelsest Piiblist. Mayeri multimeedia õppimise teooria (Pata 2016) kohaselt “inimesed õpivad paremini, kui esitatakse vaid oluline info struktureeritud moel, kusjuures omavahel seotud mõisted ja kujutised asuvad ekraanil lähestikku nii ruumiliselt kui ka ajaliselt”. Piibli pilt asub kenasti vastava lõigu kõrval, kuid tahvli pilt küll ühegi teksti osaga ei seostu. Ilmselgelt peaks see illustreerima kogu peatüki teemat, kuid tekstis oleks võinud olla vähemalt üks lausegi, mis õigustaks/seostaks selle pildi kasutamist. Lihtne näide: “Koolis kasutasid õpilased krihvlit ja tahvlit.”

Heliklipi sobivuses ma samuti kahtlen. Ma mõistan, et see on lisainfo andmiseks, kuid minu arvates ei olnud selle klipi sisu (raadiosaade, kus räägitakse piibli tõlkimisest, piibli kirjutamisest, kuidas piiblit lugeda) õppetükki piisavalt toetav. Antud klipp on üle 30 minuti pikk, suhteliselt monotoonsete häältega ning ei tundu väga atraktiivne, seda eriti gümnaasiumiealisele õpilasele. Ma oleksin tahtnud kuulata midagi hariduse kohta 18. sajandil, näiteks mõne ajaloolase kirjeldust talulaste kooliskäimise kohta. Kui selline helifail oleks olemas olnud, siis piibli tõlkimisest ja kirjutamisest raadiosaade oleks võinud rahulikult selle kõrval olla nendele, keda see tõesti oleks huvitanud.

Samad mõtted tekkisid seoses videoga. Ma ootasin visuaalset materjali samal teemal, et loetu kinnituks ka videot vaadates/kuulates, kuid järjekordselt oli tegemist lisainfoga. Selleks, et paremini mõista selle lisamaterjali seotust antud teemaga, oleks kindlasti pidanud juures olema seletus.

Kindlasti on oma koht siin õpetajal, kes saab tunnis vajalikud seosed õpitava ja lisamaterjalide vahel luua.

Omajagu on tekstisiseseid hüperlinke, mis minu arvates kõik ennast ei õigusta. Paljud hüperlingid viisid Vikipedia lehele, mis antud sõna/mõistet seletasid väga keeruliselt või siis ei olnud piisavalt informatiivsed. Näiteks vajutades “lõunaeesti keel” avanes Vikipeedia leht, mis ei andnud mulle sugugi aimu, milline see lõunaeesti keel siis on. Sealt lugesin, et lõunaeesti keel ehk murre jaguneb veel kaheks. See info igatahes ei andnud mulle midagi juurde. Oleksin tahtnud näiteks lugeda lõunaeesti murdes mingit teksti, et aru saada erinevusest põhjaeesti keelest. Meeldivamad olid need lingid, kuhu oli ajaloolane mingisugust konkreetset lisainfot juurde lisanud. Samas tekkis mul paljude mõistete juures küsimus, miks sellele ei ole lisainfot juurde pakutud. Näiteks, lugedes: “Väga olulist lisa tõid talurahva lugemislauale ka 18. sajandi alguskümnendeil ilmuma hakanud talurahvakalendrid, mille juures omasid lektüürina tähendust nn kalendrisabad. ” tekkis mul tahtmine sellest kalendrist korralikku pilti näha või täpsemalt selgitust lugeda. Ma usun, et minu ettekujutus kalendrist ei ole sama, mis sellel ajal tegelikult välja anti. Oleksin ma saanud rohkem informatsiooni, oleksin ma van Leeuw’i ja Chi  järgi (ref Pata 2016) oma varasemat mõttemudelit saanud parandada.

Peatüki lõpus on küsimused arutlemiseks. Need ei ole otsesed enesetesti küsimused, et näha, kas õpitu on omandatud, vaid hoopis suunavad küsimused lisainfo otsimiseks ning uute seoste loomiseks muude teadmistega. Näiteks üheks küsimuseks on(meeldetuletuseks: peatükk käsitles Eestit 18. sajandil), kuidas suhtus nõukogude võim Piibli trükkimisse ja levitamisse. Samuti küsiti ka, kuidas tänapäeval toimub meie riigis Piiblite tõlkimise, levitamise jm seonduv. Niimoodi tuleb meenutada juba olemasolevaid teadmisi ja kõrvutada uutega, nende teadmiste töötlemine tagab aga parema kinnitumise pikaajalisse mällu.

Samuti on olemas kordamisküsimused kõrval paanis. Õpetajale mõeldud materjali alt lugesin, et need on mõeldud kasutamiseks uue tunni alguses, et eelnevalt õpitu meelde tuletada ning et õpetaja saaks uue teemaga siduda. Küsimustele vastates antakse tagasisideks, kas õige või vale ning hinnatakse teadmiste taset kokkuvõtvalt. Vale vastuse puhul õiget vastust ei kuvata. Küsimustele vastamiste arv ei ole piiratud.

Õpistiilidega seonduvalt

Õppetükk sobib nii tegevuslikule kui ka reflektiivsele õppijale. Reflektiivsele seetõttu, et saab materjaliga rahulikult omas tempos töötada, tegevuslikule tänu aruteluküsimustele, kus tuleb rühmatööd teha ning teistega antud teemadel arutleda.

Kindlasti on õppetükk sobivam verbaalsele õppijale, kes saab omale vajaliku info tekstist, kuna visuaalsele õppijale jäi materjali puudu. Pilte oleks võinud isegi veidi rohkem olla, mõni joonistus õppivast lapsest antud ajastul vms, sama teemat käsitlev video ja helifail oleksid samuti asjakohased olnud. See oleks andud rohkem võimalusi just verbaalse õpistiiliga õppijale.

Arutelu küsimused olid minu arvates väga head ja sobivad kõikidele õpistiilidele, kuna näidati seoseid igapäevaelu ja teiste valdkondadega (Pata 2016).

Kokkuvõtteks

Minu hinnangul saaks see õppematerjal olla parem, kui lisada sinna rohkem teemaga otsesemalt seonduvat materjali, et õpilane peaks saadud infot mitu korda erinevate “nurkade” alt töötlema, mis aitaks sellel paremini kinnistuda.

 

 

Allikad

Pata, K. (2016). Kognitiivne õppimine. Loengumaterjal. Loetud aadressilt: https://ifi7056.files.wordpress.com/2016/01/3loeng2016.pdf

 

 

 

 

Advertisements
Categories: Haridustehnoloogilised uuringud ja evalvatsioon | 1 Comment

Post navigation

One thought on “Kognitiivse õppimise keskkondade näited

  1. Pingback: Kognitiivsete õpiülesannete tagasiside | Haridustehnoloogilised uuringud ja evalvatsioon

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

%d bloggers like this: