Vaatluspraktika analüüs

Koht

Vaatluspraktika tegin Rapla Vesiroosi Gümnaasiumis, kus teen ka oma tööpraktika.

Sealne haridustehnoloog töötab poole kohaga. Vaatluspäeva sisse mahtus õpetajatele vajaliku tehnika viimine, informaatika tunni andmine, ühe koolituse tarvis kiirkoosoleku pidamine ja projektori juhtme ühendamine arvutiga.

HT rollid

Sealne HT tegeleb kooli kodulehe haldamise, õpetajate abistamise ja koolitamisega ning juhtkonnaga koos kooli IT valdkonna arendamisega. Õpetajad seal koolis pigem tahavad tehnilist abi, kui et nõustamist, mida võiks tundides kasutada. HT hinnangul on kooli õpetajate digivahendite kasutamine rahuldav: on neid, kes teevad seda usinasti ja neid, kes pigem mitte. Algklasside üks õpetajatest õpib Haapsalu Kolledžis haridustehnoloogiat, seega selle kooliastme õpetajad tegutsevad pigem omaette ja kooli HT käib pigem neile seadmeid viimas ja näitamas, kuhu nupule vajutada.

Umbes korra veerandis teeb HT õpetajatele ka koolitusi, millest võtab osa ligi kolmveerand õpetajatest.

Juhtkonnaga koostöös aitab HT seadmeid muretseda. Kool osaleb “Digiajastu haridusjuhi” koolitusel, mille meeskonda vaadeldav HT ka kuulub.

Vaatluspäeval toimuski selle meeskonna koosolek, kus arutati üleval nimetatud koolituse kodutöö ülesandeid. Väga huvitav oli kuulata, kuidas erinevad liikmed kooli hetkeolukorda ja tulevikku näevad. Üldiselt on nägemus üks, kuid vaidlemist/arutamist oli omajagu.

Õpikeskkonnad, vahendid, süsteemid

Informaatika tunde andes kasutab sealne HT Moodle’it. Kogu koolipere kasutab väga palju Google Drive’i võimalusi, ka kõigi õpetajate töökavad on ühises kaustas (vaatamisõigusega loomulikult). Olemas on ka siseveeb, kuid seda mingil põhjusel väga ei kasutata. Oma töös kasutab HT Delli dokitavat sülearvutit, millised on ka arvutiklassides (2 tk).

Mõtteid

Viibides toimunud koosolekul oli mul võimalus ka õppealajuhatajaga rääkida. Nii nagu arvata oli, on tema nägemus õpetajate digipädevustest ja tundides IKT võimaluste kasutamise rohkusest positiivsem kui HT oma. Jutu käigu ütles ta, et õpetaja, kelle tund on piisavalt huvitav, ei peagi IKT võimalusi oma tundides kasutama. Mind see teatud mõttes üllatas. Olen ise sama kooli vilistlane ning jutt läks konkreetsele kirjanduse õpetajale, kelle tunnid olid/on alati huvitavad, palju arutamist ja rühmatöid. Õppealajuhtaja arvamuse kohaselt on digivõimalused “päästerõngaks” igavatele tundidele. Ilmselt polnud nad HT-ga sellest väga rääkinud, kuna ka tema näis üllatunud. Ma loomulikult nõustusin, et alati ei peagi neid vahendeid tunnis kasutama: igavat tundi/õpetajat ei pruugi ka see päästa. Kui aga iga aineõpetaja kohustuseks on õpilaste digipädevusi suurendada, siis võib digivõimalusi kasutada ka kodutööde puhul. Nii ei “solgitaks” niigi korralikku tundi, kuid siiski arendataks õpilaste digioskusi. Sellega ta nõustus.

Kuidas hindan ennast ja oma haridustehnoloogilisi pädevusi võrreldes eelpraktikal kogetuga?

Kindlasti on mul väga suur arenemisruum. Vaadeldud HT on väga pikalt töötanud koolides IT valdkonnas, maakonna õpetajatele on tema, kui koolitaja, nimi tuttav. Sealses koolis tundus päris keeruline seda tööd teha, kuna õpetajaid palju ja igaüks juskui nokitseb kuskil omaette. Võibolla on see mulje petlik ning hiljem praktiga käigus muutub. Enesekiituseks võin öelda, et erinevate õpikeskkondadega olen hetkel paremini kursis ning sain talle mõnda tutvustada, kuna ta ei ole kindel, kas tahab oma informaatika kursust Moodle’is jätkata.

Advertisements
Categories: HT praktika | Leave a comment

Post navigation

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

Create a free website or blog at WordPress.com.