Digitaalsete õppematerjalide koostamine

6. Õppematerjalide koostamise protsess ja kvaliteet

Valisin hindamiseks Signe koostatud õppematerjali. Hindamistabelisse lisasin ka paar kommentaari selgituseks.

Kokkuvõtlikult ütleks, et materjal oli väga huvitav, lihtsalt arusaadav ja loogiline. Paar puudujääki esinesid, kuid üldmulje on väga hea. Veidi häris, et navigeerida ei saanud. Kindlasti sain aga targemaks 🙂

Link ülesandele

Categories: Digitaalsete õppematerjalide koostamine | 2 Comments

5. Õppematerjalide autoriõigus

Link ülesandele

Autoriõigused – teema, millega olen läbi erinevate koolituste ja ka läbitavate ainetega seoses päris palju kokku puutunud. Kuid ei saa väita, et kõik kristallselge oleks. Ikkagi pean ma aeg-ajalt näpuga järge ajama, et kuidas see asi nüüd täpselt käib.

Oma rühmatööga seoses me kasutame väga vähe teiste koostatud materjali. Kuna hetkel see materjal veel täielikult valmis ei ole, siis polegi mul väga midagi lisada. Kindlasti kasutame vistutamist, millega autoriõiguste aspekt on veidi lihtsam.

Kirjutan hoopis  veidi sellest, millega siiani olen kokku puutunud nii oma töös kui ka õpingutel.

Töö

Oma tööga seoses olen ma loonud päris palju selliseid töölehti, mänge jms, kus olen kasutanud internetist leitud illustreerivat materjali. Kuigi need materjalid on mul klassisiseseks kasutamiseks, olen püüdnud siiski kasutada avatud sisulitsentsidega materjali, lihtsalt, et see harjumus oleks mul küljes. Ja loodan, et ka õpilastele jäävad need viited silma. Arvutiõpetuses räägin alati neile üle, et kui nad tahavad oma loodud materjale kuskil internetis jagada, siis peavad nad kindlasti autoriõigusi jälgima. Eks see keeruline teema õpilaste jaoks veel ole, kuid pidevalt korrates jääb midagi kindlasti kõrvade vahele. Igatahes oma õppematerjale koostades juhtub siiski, et litsentsi alusel otsides leiab sobivat materjali väga vähe ning siis tuleb kasutada saadaolevat mõistlikus mahus. See on ka põhjus, miks minu koostatud materjali kuskilt internetist ei leia. Mul ei ole lisaaega, et tunnis kasutatav materjal nii põhjalikult valmis teha, et selles ühtegi autoriõigustega vastuolu ei tekiks. Palju lihtsam ja kiirem on oma materjal kokku panna, kasutada neid pilte, mida vaja ja seda materjali mitte jagada. Sel viisil ei saa ju ühtegi probleemi tekkida.

Kuna üldiselt vajan vaid pildimaterjali, siis peamiselt kasutan erinevaid otsingumoototoreid ning filtreerin sisu järgi. Alustan lihtsalt Attributionist ning liigun siis spetsiaalsemate poole. Lisaks Google’ile, kasutan tihti ka Fickersit ja Wikimedia Commonsit.

Lisaks pean ütlema, et väga paljud õpetajad ei tea autoriõigustest midagi. Teavad seda sõna, selle tähendust, aga rohkem väga mitte. Aeg ajalt ikka kuulen, kuidas “… muudame siin pildil paar asja ära ja käib küll!”. Ja kui ma natuke hakkan seletama, miks nende õiguste järgmine oluline on, siis tundub mu jutt juuksekarva lõhki ajamisena. Ja ma ei räägi hetkel oma klassi jaoks koostatud materjalis, vaid laiemale seltskonnale avaldatud materjalist. Usun, et see on teema, millega tuleb veel päris palju tegeleda.

Õpingud

Minu suurimaks probleemiks on sobiva pildimaterjali leidmine blogiülesannete juurde. Iseenesest on ju tegemist haridusliku eesmärgiga, kuid samas jällegi täiesti avalikult kättesaadavate postitustega. Seega ma peaksin väga täpselt litsentse jälgima. Kuid mida teha, kuid litsentside alusel ei leia sobivat materjali? Seda just väga spetsiifiliste teemade puhul? Ühe aine puhul pidin tutvustama erinevaid puuetega inimestele mõeldud abivahendeid arvutite kasutamiseks ja litsentsi järgi filtreerides ei leidnud ma mitte ühtegi pilti. Siis ei jäänudki muud üle, kui “varastasin pildi”, lisasin oma postituse ja lisasin viite juurde. Ehk pole väga hullu. Aga sel hetkel oli see minu jaoks tõesti probleem! Tahaks ju asju õigesti teha, kuid vajalikku materjali lihtsalt ei leidnud.

Lõpetuseks

Autoriõiguste teema on selline, millega tuleb pidevalt tegeleda, et see selgeks saada. Eriti haridustehnoloogi erialal.

Ülimalt mugav on, et otsingumootoritega saab otsida litsentside järgi – paar klikki ja sobivate õigustega materjal ongi olema (olenevalt teemast muidugi). Kindlasti võiks õpetajaid rohkem koolitada sellel teemal, julgustada neid koostama ja jagama oma materjale, et hea “kraam” ainult oma sahtli ei jääks.

Viimasel ajal olen ma päris palju materjali leidnud selliselt lehelt nagu Teachers Pay Teachers, kuhu õpetajad pakuvad oma loodud materjale nii tasuta kui ka mingi summa eest. See tundub olevat väga hea mõte, kuna küsitavad summad ei ole suured ja materjali on sinna keskkonda lisatud üle 2 miljoni, sealhulgas mänge, töölehti jne. Tõsine inspiratsiooni allikas!

 

 

 

 

 

Categories: Digitaalsete õppematerjalide koostamine | 1 Comment

4. Õppematerjalide koostamine nutiseadmetele

Ülesandes välja toodud võimalustest olen kasutanud oma töös kolme: Socrative’i, Kahooti ja Plickersit. Ise e-õpikuid, kursusi ja e-raamatuid pole koostanud ega pole hetkel ka erilist vajadust tundnud. Seega selles postituses keskendun esimesena nimetatutele.

Kuna need kolm 1:1 kasutatavat vahendit on juba kõigile enam-vähem tuttavad, siis ei hakka neid pikalt lahti seletama, vaid hoopis võrdlen, millal ma ühte või teist kasutan oma tundides.

 

Socrative

SOCRATIVESocrative oli esimene, mida kasutama hakkasin. Seda eelkõige sellise klassi puhul, kes füüsika aine puhul täielikult kangestusid mõttest kontrolltööst ning ega nende oskused iseseisvalt õppida olnud ka kiita. Kui ma aga ütlesin, et kontrolltöö tuleb internetis, lisaks on paljud küsimused/ülesanded valikvastustega, vaatasid mulle vastu palju rõõmsamad näod.

Socrative’i puhul mulle meeldis, et ma sain paljusid tingimusi ise määrata: kas õpilane saab vastata omas järjekorras küsimustele, nendel edasi-tagasi liikuda või saab uue küsimuse alles siis, kui eelmine on vastatud; kas saab oma esialgset vastust muuta; vastusevariantide järjekord muutub, seega ei saa üksteiselt vastuseid küsida jms. Loogiliselt saab küsimuse/ülesande juurde pilte lisada ja ma näen reaalajas, millised küsimused on õpilasel juba vastatud ning kaugel kogu klass ülesande läbimisel on.

Küsimused saavad olla kas kuni 4 vastusevariandiga, õige/vale või ka avatud küsimusena, kus õpilane vastab tekstina. Esimese kahe variandi puhul saan kohe teada, kas õpilase vastus oli õige või vale, teksti puhul õiget vastust ma ei määra, kuna siis peaks õpilane vastama täpselt minu sõnadega ning ilma ühegi kirjamärgi erinevuseta.

Andmed saan nii Exceli kui ka PDF failina, kogu klassi, küsimuste või õpilase põhisena, kuidas vajadus on.

Seega olen ma Socrative’i kasutanud põhiliselt kontrolltööde tegemiseks, mitte kiire tagasiside saamiseks, kuna koolis meil wifit pole ning me peame eraldi arvutiklassi minema, mis aga võtaks aega. Paljudel lastel ei olnud (ei ole siiani kõigil) võimalik oma telefoniga andmesidet kasutada, mistõttu ka nende seadmeid ei saanud kasutada.

Viimati tegin internetipõhise kontrolltöö siis, kui kodus haiguslehel olin. Tänu sellele ei pidanud keegi mulle kontrolltöösid koju tooma, et saaksin neid parandada, vaid sain nad koheselt kätte. Varasemalt olen kasutanud ka koduõppe laste puhul.

 

Plickers

PLICKERSJärgmine, mida hakkasin kasutama, oli Plickers. Oh, kuidas see mulle meeldis! Ja vot see oli tunni lõpus tagasiside saamiseks ja ka kontrolltööks kordamisel. Õpilastele tundus see põnev ja mänguline. Praegugi kasutan seda, kuna ainult õpetajal on nutiseadet vaja, õpilastel peavad olema vaid QR-koodiga kaardid. Ma ei ole printinud igale õpilasele oma kaarti, vaid kasutan ühte komplekti kõikide klassidega. Kui neil oleksid enda kaardid oma käes, siis oleksid need pidevalt kadunud või koju unustatud ning tundi ei saaks läbi viia nii, et kõik oleksid osalised. Varasemalt olen Plickersi keskkonnas loonud klassid, kus iga õpilase olen “ühendanud” ühe kaardi numbriga. Plickerit alustades määran keskkonnas, millise klassiga hetkel tegemist on ning jagan igale õpilasele temale määratud numbriga kaardi. Kaarte saab kasutada ilma isikustamata, sel juhul ei näe ma, kuidas konkreetne õpilne vastas, vaid kogu klassi korraga. Ka hea variant.

Plickersis saab esitada samuti kuni 4 vastusevariandiga ja õige/vale küsimusi ja lisada ülesande juurde pilti. Teatud määral mind üllatas, et õpilastele meeldib jälgida isegi seda, kas seinal nende nime ette tuleb linnuke ehk kas tema vastuse mu nutiseade registreeris. Lihtne, aga huvitav.

Plickersi kõige suuremaks eeliseks ongi see, et õpilane ei vaja oma nutiseadet ega wifit/andmesidet. Ning mulle sobib see, et sama komplekti QR-kaarte saan pidevalt kasutada, nii õpilastega kui ka näiteks töökaaslastele viktoriine vms tehes teemapäevadel. Ka noorematel õpilastel ei ole raskusi kaartide kasutamisega. Veidi võtab aega see õige varianditähe otsimine kaardil, kuid ruttu saadakse asjale “pihta”.

 

Kahoot

KAHOOTViimasena avastasin enda jaoks Kahooti. Seda kasutan võistlusmomendi pärast. Õpilasetele meeldib omavahel ju võistelda ning kui nad selle käigus ka teadmisi omandavad/kinnistavad, võidame mõlemad. Kahooti olen viimasel ajal kõige rohkem kasutanud, kuna see tundub õpilastele kõige põnevam, nende arvates võiks terve tunni sellega tegeleda. Küsimuste arv kasvab tund-tunnilt. Uue teema puhul teen mõned üksikud küsimused esimese tunni lõpus kasutamiseks ning iga tunniga lisan mõne küsimuse juurde. Teema lõpuks on mul küsimustena olemas kõik tähtis, mida õpilased peaksid selle teema kohta teadma ning kontrolltööks kordamise tund lähebki pea täielikult Kahootis “mängimisele”. Ühte küsimustikku teeme läbi mitmeid kordi, kuna esimesed korrad läheb rohkem aega küsimuse lugemisele ja vastuse leidmisele, mistõttu saadakse ka vähem punkte. Teised korrad juba teatakse õiget vastust ning punktiskoorid tulevad paremad. Tore on aga see, et vastusevariantide järjekord muutub, seega peavad õpilase vastuse meelde jätma.

Mõni aeg tagasi tekkis mul loodusõpetuse tunnis olukord, kus õpilased tahtsid Kahooti teha, kuid ma ei olnud neile seda ajapuudusel jõudnud valmis teha. Siis leppisime kokku, et nad hakkavad iseseisvalt teema kohta õpikust lugema ja mina teen samal ajal neile küsimusi valmis. Tavaliselt me tunnis õpikust ei loe, vaid see on rohkem toetav neile, kes tunnis kõike ei haaranud. Seekord oli aga väga kihvt, et nad omalt poolt sellise variandi välja pakkusid. Tekitasid endale ise motivatsiooni iseseisvalt tegutseda ning kõik tõesti lugesid. Ei lastud silmadega tekstist lihtsalt üle, vaid kui ma suuliselt neid küsitlesid oskasid nad ka vastata.

Kõige paremini jääb mul aga meelde tüdruk, kes muidu istus klassis kõige-kõige taga. Kohe nii taga, et ta tool oli akna ja kapi vahel ning tooliselg vastu seina. Kuid selleks, et seinalt küsimusi ja allpool olevaid vastusevariante paremini näha, tuli koheselt kõige ette ja asus “vihaselt” võitlusesse.

Korralik motivaator on ka edetabel, mis peale igat küsimust näha on. Sinna mahub vaid viis kõige rohkemate punktidega nime. Peale igat küsimust saame vaadata, kes üles ärganud on ja ennast viie parima hulka suutnud tuua. Need, kes korra tabelist välja kukuvad, pingutavad kohe veel rohkem. Sellisel ajal on õpilasi jälgida väga tore. Siiani on nad seda võistust äärmiselt sõbralikult ja mänguliselt võtnud, keegi endast välja (väga) pole läinud.

Seega Kahootil on väga palju plusse, kuid ka üks-kaks suurt miinust. Esiteks, peab igal õpilasel olema end nutiseade ja ka ligipääs internetile. Minu koolis suuremal osal õpilastest on nüüdseks oma seadmed olemas, paar korda olen pidanud oma telefoni laenama (külalisrežiimis loomulikult), kuid paljudel puudub andmeside.  Need, kel on andmeside olemas, kasutavad seda, teistele jagan hotspotiga enda oma. Itipoisilt sain wifi ruuteri, kuid seda kasutades läks meil terve tund kaotsi. Õpilased wifisse said, kuid võrk kadus iga lühikese aja tagant ära, lõppkokkuvõttes kasutasime ikkagi mobiilset andmesidet.

 

Kokkuvõtteks

Tegelikult on nii palju võimalusi, kuidas õppimine palju huvitavamaks teha ja õpilaste motivatsiooni tõsta/hoida. Minu rõõmuks on paljud minu kooli õpetajad väga huvitatud uutest võimalustest ning valmis veidi pingutama, et aja ja võimalustega kaasas käia. Mõnus on niimoodi töötada!

 
 
 
 

Categories: Digitaalsete õppematerjalide koostamine | 2 Comments

3. Veeb 2.0 vahendid õppematerjalide koostamiseks

Pean ütlema, et minu kokkupuude õpetajana veeb 2.0 vahenditega õppematerjalide koostamisel on kesine. Kuna meie koolis ei ole klassides smarttahvleid jms, vaid mõnes üksikus on projektorid, mis arvutiga ühendatud, siis rohkem rõhku olen ma pannud füüsiliste õppematerjalide tegemisele (mängud, töölehed jne). Interneti põhiseid õppematerjale olen koostanud veidikene siiski ka, neid eelkõige õpilastele iseseisvaks harjutamiseks. Tavaliselt on selleks, kas Quizletis, Preziz või LearningAppsis koostatud materjalid. Oma blogi mul pole, kus viited nendele materjalidele lisada, kuna praeguseni saan ma päris hästi hakkama Google Drive’i ja Facebooki võimalustega. Facebook on eelkõige omavaheliseks suhtlemiseks väljaspool tunde, kui ma materjali jagamiseks. Hea on see selle pärast, et FBs on õpilased kindlasti, seega ei kuule ma kunagi vabandusi, kuidas õpilane küll ei saanud eKooli või mujale ning seetõttu puudus ligipääs ülesandele või materjalile. Kui ta mu sõnumit on näinud, tekib sinna kõrvale linnuke, seega loen teate vastu võetuks.

Drive’i võimalusi kasutame me õpilastega omavahel tööde jagamiseks, seda eelkõige arvutiõpetuses, aga ka teatud kodutööde tegemisel.

Ma olen mõelnud oma ajaveebi vms keskkonna tegemisele, kuhu panna siis õppetundide kaupa materjali ja ülesandeid, kuid ajapuudusel on see jäänud tegemata. Plaan on proovida Google Classroomi, kuna see ühendaks mul juba kasutusel olevat Drive’i. Uuendusena saab Classroomi kalendrit vitsutada mujal keskkondadesse näiteks vanematega jagamiseks.

Ajaveebi platvormidest olen kodulehe tegemiseks kasutanud WordPressi oma serveris, mis pakub hulganisti rohkem võimalusi kui WordPressi enda majutuses kui praegune blogi, mida loete. Hetkel tunnen ma, et mu käed on väga seotud, kuna paljusid asju (korralik teksti redaktor, erinevad widgetid jne) ei ole siin võimalik kasutada.

Lugemismaterjalides olevatest võimalustest proovisin veidi Wikispaces Classroomi. Iseenesest võimalusi seal on, saab faile ja ülesandeid lisada, ka päris suur hulk widgeteid on, sealhulgas vitsutamine. Kujundus ei ole siiski minu maitsele ning kahjuks saab seal muuta ainult kujunduse värve, mitte paigutust.

Kindlasti tasuks erinevaid võimalusi rohkem uurida ning oma töös kasutusele võtta, et õppimine muuta huvitavaks ja mitmekülgsemaks. Internetipõhiste õppematerjalide loomine annab rohkem võimalusi oma õppimises aktiivne olla ka neil, kes füüsiliselt koolis ei ole saanud käia misiganes põhjusel, kas siis lühemat või pikemat aega.

Kuna mul väga kogemusi veel veeb 2.0 võimalustega õppematerjalide koostamisel, siis tuli ka see postitus veidi lühike, kuid tulevikus plaanin tubli ja korralikult kaasaegne olla. Paari aasta pärast oleks samal teemal postitus kindlasti sisutihedam.

 

 

Link ülesandele

 

Categories: Digitaalsete õppematerjalide koostamine | Leave a comment

2. Sisupakettide koostamise vahendid

Valisin sisupaketi koostamise vahendiks Xerte. Varasemalt pole ma ühtegi programmi kasutanud, seega selline võrdlusmoment puudub.

Nokitsemist oli ikka parasjagu, kuid üldiselt on tegemist vägagi võimalusterohke vahendiga.

Valisin teemaks kõrvu- ja tippnurgad, kuna see tundus selline lihtne teema, mille kohta materjali saaks lisada. Tegin (üli)lühikese teooria lehe ning hakkasin erinevaid lisasid juurde panema:

  • vistutasin (offtopic: jube sõna) paar videot, veebilehe ja ühe Learningappsi harjutuse
  • tegin Hotspoti mängu
  • lisasin pilte

Kõige rohkem võttis aega erinevate võimalustega tutvumine ja õigetesse lahtritesse õige teksti kirjutamine.  Lehti lisades ei olnud kohe kirjeldusest aru saada, milliste võimalustega on tegemist, seega muudkui lisasin ja kustutasin neid. Kuna hetkel oli tegemist vaid katsetamisega, siis väga palju interaktiivseid võimalusi ma oma õppematerjalis ei kasutanud, silma aga hakkasid paljud. Mulle väga meeldis, et saab lisada mitu paralleelselt kulgevat õpiteed, näiteks õpilane saaks valida endale sobiva raskusastme ja edasi jätkata talle sobiva materjaliga. Enesekontrollitestidega saab vastavalt valitud vastusele õppijat suunata mõnele muule lehele, näiteks tagasi õppetüki algusesse või hoopis kuskile lisamaterjalide uurde jne. Ainult pealehakkamist ja fantaasiat on vaja. Üheks toredaks võimaluseks oli ka pildil hotspotide tegemine. Esimese mõttena tuli seos algklasside loodusõpetusega, kus näiteks metsakoosluse pildil saaks õpilane vajutada mõne looma peale ning seejärel viiakse ta lehele, kus on selle looma täpsem kirjeldus.

Ma ei tea, kuidas on teiste sisupakettide vahenditega, kuid väga asjalikud tundusid ka lehed, kus saab näidata Delicious’i järjehoidjaid, Flickri pildiseeriat, mõnda veebiaadressi QR-koodina, RSS ja Youtube’i voogu. Päris palju oli ka erinevaid testide tegemise lahendusi, millest suurem osa ma läbi vaatasin, kuid aja kokkuhoiu mõttes õppematerjali ei lisanud.

Sellisel kujul õppematerjali koostamine on küll aeganõudev, kuid kui korralikult oma eesmärgid läbi mõelda, saaks teha väga mitmekülgse ja huvitava õppimisvõimaluse, mille saab kohandada sobivaks ka eri õpistiile arvesse võttes.

Kui õppematerjal oli valmis, siis eksportisin selle kenasti SCORMi zip failina välja ning proovisin seda Moodle’isse üles laadida. Siin kohal tekkis probleem. Mingil põhjusel (“XML error: Undeclared entity error at line 1”) see mul ei õnnestunud. Enda lohutuseks lugesin, et ka paljudel teistel tekkis sama probleem. Eks paistab, kuidas see laheneb.

 

Kokkuvõtteks toon välja Xerte kasutamise plussid ja miinused enda kasutamiskogemusest lähtuvalt:

Plussid:

  • palju erinevaid võimalusi, pisipildid juures
  • väga lihtne väliseid lehti materjali sisse lisada, ei pea lingiga välja suunama
  • lehtede järjestust lihtne muuta (drag and drop)
  • pärast mõningast katsetamist kergesti arusaadav
  • preview kohene võimalus
  • ei midagi liiga keerulist

Miinused:

  • esialgu tundub veidi segane, võimalused ei ole piisavalt lihtsalt seletatud
  • ühe lehe/elemendi juures palju lahtreid, mida täita, kuid ei ole väga selge, mis kuhu käib

 

Kui Moodle’i probleem lahendatud saab, siis siia tuleb link õppematerjali juurde. Ja siin see ongi 🙂

 

 

Link ülesandele.

Categories: Digitaalsete õppematerjalide koostamine | 3 Comments

1. Õpiobjekti mõiste ja õppematerjalide levitamise vahendid

Repositooriumiks valisin Learning Resource Exchange, mis on  Üle-Euroopaline üldhariduskoolide elektroonsete õppematerjalide repositoorium. Täpsemalt öeldes on tegemist nii referatooriumiga, kuna selles andmebaasis on ainult õpiobjektide metaandmed, mitte õpiobjektid ise.

Õpiobjektid on leitavad ka mitteregitreerunud külastajale. Registreerumine kasutajaks annab võimaluse hinnata, kommenteerida ja lisada õpiobjekte Lemmikutesse. Registreerumine on tasuta.

Õpiobjekte saab otsida nii märksõna, keele, aine kui ka pakkuja järgi. Lisaks saab teha linnukese kastikese “travel well” ette. Põldoja (2015) järgi on need sellised õppematerjalid “mida on sõltumata keelebarjäärist võimalik teistes maades taaskasutada”.

Eesti keelset materjali otsides on otsingutulemuseks 724 kirjet, mis on päris muljet avaldav. Lähemal uurimisel selgub, et suurem osa neist on simulatsioonid (keemia, füüsika, matemaatika alased), veidi ka muud materjali, mida on eesti keelde tõlgitud. Igatahes väga huvitav “sorimine”.

Varasemalt olen ma tuttav Koolielu portaaliga, muudega nii väga mitte. Tavaliselt kasutan Google’i abi, kui vajan ainetunni jaoks lisamaterjali mõne teema juures, teadlikult repositooriumeid pole kasutanud.

Teiste poolt koostatud materjalidest kasutan kõige enam füüsika simulatsioone PhET leheküljelt. Neid on ka eesti keelde tõlgitud, mis teeb kasutamise eriti mugavaks. Loomulikult kasutan ka Youtube’is leiduvaid videosid teemade näitlikustamiseks. Matemaatika jaoks otsin tavaliselt töölehti juurde, et saada veidi vaheldust tavapärastest ülesannetest. Tihti muudan neid oma vajadustele sobivaks.

Oma materjale jagan vähestega, kuna tihtilugu teen ma need jooksvalt valmis ning peale kasutamist leian, et miski oleks võinud teisiti olla. Alati on need ka erineva tasemega, kuna õpilased ja klassid on aastati väga erinevad. Näiteks sama töölehte, mida kasutasin füüsikas eelmine aasta, ei ole mul mõistlik samal kujul kasutada praegusel aastal, kuna klasside õppimisstiilid ja tase on niivõrd erinevad.
Usun, et õpetajad ei jaga oma materjale nii aja puuduse, tagasihoidlikuse kui ka tahtmise puudumise tõttu. Väga kiiduväärt on erinevad õppematerjalide loomise konkursid, mida näiteks HITSA aeg-ajalt korraldab. Nii nagu ikka, auhind tõstab motivatsiooni. Nii nagu õpilasi tuleb tegutsemiseks motiveerida, tuleb ka õpetajaid. Siin on kindlasti oma koht ka koolijuhatajal või miks ka mitte omavalitsusel, kes oma tegevusega saaks õpetajaid materjalide koostamise ja jagamise poole suunata.

 

Allikad

Põldoja, H. (2016). Sissejuhatus digitaalsetesse õppematerjalidesse. Loetud aadressilt https://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/sissejuhatus-digitaalsetesse-oppematerjalidesse/

Categories: Digitaalsete õppematerjalide koostamine | 4 Comments

Blog at WordPress.com.